Liiga kõrge vererõhk kimbutab enam kui kolmandikku elanikkonnast
Ülemaailmse hüpertensioonipäeva teema rõhutab, et igaüks peaks oma vererõhu väärtust teadma. Perearst ja Eesti Hüpertensiooniühingu president dr Signe Alliksoo sõnul ei tea inimesed sageli, et neil on kõrgenenud vererõhk, kuna tihti kindlaid kaebuseid ja sümptome ei esine.
„Kõrgenenud vererõhk on üks peamisi südamehaiguste kujunemise riskifaktoreid. See põhjustab näiteks südame isheemiatõbe (mis võib ilmneda rinnaangiini ehk stenokardiana, südameinfarktina, äkksurmana), südamepuudulikkust, neerupuudulikkust või ajuinsulti,“ toob arst välja.
Kardioloog dr Margus Viigimaa sõnul on kõrgvererõhktõbi maailmas kõige enam suremust ja invaliidistumist põhjustav haigus. „Eriti tihe on hüpertensiooni seos ajuinsuldiga. Kõrgenenud vererõhk põhjustab südame kroonilise ülekoormuse, mis viib ägedate südamehaiguste ja südamepuudulikkuse tekkeni,“ selgitas ta.
Kõrgvererõhutõve ennetamiseks ja juba diagnoositud haiguse esinemisel on oluline vaadata üle oma eluviisid. Näiteks tuleb tähelepanu pöörata liikumisele, jälgida toitumist ning loobuda suitsetamisest. Juba diagnoositud haiguse korral on oluline võtta ravimeid vastavalt arsti ettekirjutusele.
Perearst soovitab vererõhku kontrollida vähemalt korra aastas: „Eriti hoolikalt tasub vererõhku kontrollida, kui suguvõsas on kõrge vererõhuga inimesi või kui varem mõõdetud vererõhu väärtused on olnud piiripealsed.“ Kindlasti on oluline järgida juhiseid ja soovitusi vererõhu õigeks mõõtmiseks.
Südameapteekides üle Eesti on võimalik mõõta oma vererõhku tasuta. Lisaks vererõhu mõõtmisele on soovi korral võimalik tasu eest määrata veresuhkrut, hemoglobiini, kolesterooli ja kehakoostist.
Apteekide nimekirja, kus on võimalik tervisenäitajaid mõõta, leiate siit: https://www.sudameapteek.ee/apteegid/kiirvalik/N%C3%B5ustamiskabinettidega%20apteegid.
Soovitused vererõhu korrektseks mõõtmiseks
• Koju soovitatakse osta ainult õlavarrelt mõõtvat vererõhuaparaati, mitte randmelt mõõtvaid aparaate, mis kipuvad valesid tulemusi andma
• Kasutage alati ainult tehniliselt korras aparaati.
• Vererõhu täpse mõõtmistulemuse saab siis, kui manseti suurus on õige. Mansett peab katma vähemalt 2/3 õlavarrest. Manseti õige suuruse saate selgitada järgmiselt: - õlavarre ümbermõõt 26-32 cm: kasutage standardmõõtmetega mansetti (pikkusega 12–13 cm ja laiusega 35 cm); - õlavarre ümbermõõt kuni 26 cm: kasutage väiksemat mansetti; - õlavarre ümbermõõt üle 33 cm: kasutage suuremat mansetti.
• Vererõhu mõõtmisel on oluline:
1. Enne mõõtmist istuge 5-10 minutit rahulikult.
2. Pool tundi enne mõõtmist vältige kohvi joomist, suitsetamist ning rasket füüsilist pingutust.
3. Mõõtmiseks toetage käsi alusele, mis on südamega samal kõrgusel.
4. Manseti alla ei tohi jääda mõõtmist segavaid, pigistavaid riideid.
Mõõtke kodus vererõhku kindlatel kellaaegadel 1–2 korda päevas, vähemalt kaks korda järjest, 1–2 minutiliste vahedega. Mitmekordne mõõtmine tagab vererõhu väärtuste korrektse hindamise.
Korrake mõõtmist, kui vererõhu mõõtmise tulemused üksteisest tugevasti erinevad.
• Mõõtke vererõhku esialgu mõlemal käel, sest mõõtmistulemused võivad olla erinevad. Edaspidi mõõtke kodus vererõhku sellel käel, millelt olete saanud kõrgemad vererõhu väärtused.
• Ebaregulaarse südametegevuse korral (nt südame rütmihäirete esinemisel) võib vererõhu mõõtmine olla häiritud ja sel juhul tuleb mõõtmist korrata. Automaatne aparaat ei anna alati õigeid tulemusi.
• Märkige mõõdetud vererõhu väärtused ja ka pulsisagedus vererõhupäevikusse. See annab ülevaate teie vererõhu ja pulsisageduse väärtustest ning võimaldab arstil muuta vajadusel ravi. Võtke
vererõhupäevik arsti või õe vastuvõtule alati kaasa.
• Vajadusel paluge, et perearst, pereõde või apteeker õpetaksid teid õigesti vererõhku mõõtma. Kui teie vererõhu väärtused on normist kõrgemad (optimaalne vererõhk täiskasvanul on 120/80 mmHg), pöörduge kindlasti oma perearsti või pereõe poole.
