Mesilasi ja herilasi paaniliselt karta pole vaja, kuid allergikutel peab elupäästev süstal alati käepärast olema

Iga päev saab Eestis mõnelt sumisejalt nõelata üsna mitu inimest. Mõni ei pane sutsakat tähelegi, paljudel tekib putukamürgile toksiline ning üksikutel ka allergiline reaktsioon, mis teatud juhtudel võib olla eluohtlik. Kuidas neil asjadel vahet teha ning mida ette võtta?

Häirekeskuse meditsiinilise korralduse ja valmisoleku talituse juhataja Margit Kallase sõnul on keskuses tänavu 1. jaanuarist kuni 1. juulini registreeritud 378 nõelamise-hammustamisega seotud sündmust, lisaks putukapistetele on selle hulgas ka looma, rästiku jm hammustused.

„Kuna juhtunule antakse ohuhinnangud inimeste enda esmaste hinnangute alusel, võivad nõelamised olla meil kvalifitseeritud ka hingamis- või teadvushäirete hulka,“ selgitab Kallas ning lisab, et seetõttu täpset statistikat, mitu neist juhtumitest on seotud konkreetselt mesilase-herilase nõelamisega, pole võimalik öelda.

Nõelamiste-hammustuste trend püsib Eestis aastate lõikes sarnane. Putukad on meil aktiivsed suveperioodil ning sellesse aega jääb ka arusaadavalt ka enamus sel põhjusel häirekeskusse pöördumisi.

Mesilased ja herilased, lisaks vapsikud

Putukaallergiat tekitavad putukamürgis leiduvad ained – peptiidid, hüaluronidaas, mellitiin jm. Kõige tugevamaid allergilisi reaktsioone kutsuvad esile herilaste ja mesilaste pisted. Herilased ja vapsikud on mesilastest ja kimalastest (metsmesilastest) omakorda ohtlikumad seetõttu, et nemad sutsavad inimese kehasse suurema koguse mürki.

Nagu öeldud, taluvad inimesed putukahammustusi erinevalt. Mõningane mürgireaktsioon (vähene punetus, turse, kubel, sügelus ja/või põletustunne) tekib üldiselt kõigil, kuid tavaliselt kaovad need nähud mõne tunni jooksul.

Anafülaksia on mitut elundisüsteemi haarav väga kiire allergiline reaktsioon, mis areneb mõne minuti jooksul pärast isegi üliväikese koguse allergiat tekitava aine organismi sattumist.

Allergikutel on paiksed nähud tunduvalt tugevamad ja püsivad kauem, seda nimetatakse paikseks toksiliseks reaktsiooniks. Pea piirkonda, mis on väga hea verevarustusega, sutsakat saades võivad aga tekkida ka keele ja kurgu turse ning sellest tulenevalt hingamisraskused.

Lisaks paiksele reaktsioonile võib herilase- ja mesilase mürgi suhtes ülitundlikul inimesel mõne minuti jooksul pärast nõelata saamist tekkida raske süsteemne allergiline reaktsioon ehk anafülaksia.

See on mitut elundisüsteemi haarav väga kiire allergiline reaktsioon, mis areneb mõne minuti jooksul pärast isegi üliväikese koguse allergiat tekitava aine organismi sattumist. Mesilas- ja herilasmürk on mõnede toiduainete (munad, pähklid, kala, koorikloomad jm) kõrval üks sagedasemaid anafülaksia põhjustajaid.

Oluline on teada, et protsess kulgeb väga kiiresti, kuna keharakkudest vallandub korraga palju bioloogiliselt aktiivseid aineid. Tekib üldine nahapunetus, sügelus (ka suu limaskestal), kublaline lööve, suu ja neelu limaskesta turse, sellest omakorda neelamis- ja kõnelemisraskused ning hingamistakistus. Kaasnevad kõhuvalu, iiveldus, oksendamine, südametegevuse kiirenemine, vererõhu langusest tingitud nõrkustunne. Sageli tekib kannatanul surmahirm, ta kaotab teadvuse ja esineda võivad ka krambid.

Üldiselt on nähud on seda ägedamad ja tugevamad, mida kiiremini nad pärast putuka nõelamist tekivad.

Tegemist on eluohtliku seisundiga, millest päästab inimese vaid kõrvalseisjate kiire ja teadlik tegutsemine.

KUIDAS JA MILLEGA AIDATA

• Tõhus abivahend putukamürgi suhtes allergilistele inimestele on automaatne süstal (Epipen), mis sisaldab kas 0,3 mg (täiskasvanute ja suurte laste doos) või 0,15 mg (väiksemate laste annus) adrenaliini. See toimib otseselt kardiovaskulaarsele (süda ja vereringe) ning respiratoorsele (kopsud) süsteemile, hoides ära anafülaksia võimalikku eluohtlikku mõju, ahendades kiiresti veresooni, lõõgastades kopsulihaseid hingamise parandamiseks, vähendades turset ja stimuleerides südame tööd.
• Haarake Epipen tugevamasse kätte (käsi millega kirjutate), nii et pöial oleks sinise ohutuskorgi lähedal ja rusikas ümber seadme (oranž otsik allapoole). Eemaldage teise käega sinine ohutuskork. Hoidke Epipen’i umbes 10 cm kaugusel reie välisküljest. Süstla oranž otsik peab osutama reie väliskülje poole. Suruge Epipen õige nurga all (90 kraadi) tugevalt reie väliskülje vastu (kuulake klõpsu). Hoidke 5 sekundit süstalt paigal. Vaata ülalolevat fotot! Süste on nüüd teostatud ning pen-süstli vaateaken on varjatud. Eemaldage Epipen (oranž nõelakate katab uuesti nõela). Masseerige süstekohta õrnalt 10 sekundit.
• Lisaks adrenaliinile on abi antihistamiinikumi ning prednisolooni või mõne teise hormoonipreparaadi manustamisest (allergikutel kodus olemas tavaliselt tablettidena).
• Et esialgsele seisundi paranemisele võib 6–8 tunni pärast järgneda teine eluohtlik allergilise reaktsiooni staadium, tuleb kannatanu kindlasti toimetada edasiseks jälgimiseks ja raviks tervishoiuasutusse.
• Erinevalt nõgestõvest ja Quincke ödeemist on anafülaksial mingi kindel põhjus, millega kokkupuudet on väga oluline edaspidi vältida.

Allikas: Kaja Julge/kliinik.ee, Epipeni pakendi infoleht

Kaja Julge/kliinik.ee

,

Epipeni pakendi infoleht

Kui kiiresti tuleb kiirabi

„Juhul, kui tegemist on kiire D- või C-prioriteediga kiirabisündmusega (C - abivajaja seisund on raske ja võib olla eluohtlik, D – abivajaja seidund on eluohtlik – A.M.) , kogub häirekeskus teatajalt või abivajajalt esmase informatsiooni üldjuhul ühe minuti jooksul ja saadab seejärel välja abi andjad,“ tutvustab Margit Kallas keskuse tööd.

Terviseameti andmetel on kiirabi keskmine kohale jõudmise aeg linnades kaheksa minutit ja väljaspool linnu 14 minutit.

Kriitilised teated, kus on vajalik lisaks kiirabibrigaadi välja saatmisele anda ka esmaabijuhiseid, suunatakse Kallase sõnul häirekeskuse meditsiinivaldkonna spetsialistile, kes siis telefoni teel abi andjaid kuni kiirabibrigaadi kohale jõudmiseni juhendab.

„See, kui kutse asjaolud on selgunud, Epipeni süst tehtud, kannatanu seisund stabiliseerumas ja kõriturse oht vähenemas, väljakutse prioriteeti ei alanda,“ ütleb Margit Kallas.

„Seda, kas putukahammustuse tagajärjel tekkinud anafülaksia tõttu abi vajajaid on õnnestunud aidata või on tagajärjed mõnel juhul olnud traagilised, saab öelda sündmuskohal käinud kiirabibrigaad.

Häirekeskusele edastab kiirabibrigaad sündmuskohalt vaid olekuteate, kas sõideti haiglasse või mitte,“ selgitab Margit Kallas, et juhtumi lõpplahendusega seonduvat infot häirekeskus ei kogu. Allergoloogide käsutuses oleva info kohaselt sureb Eestis putukahammustuse tagajärjel tekkinud anafülaktilise šoki tõttu aastas üks inimene, vahel ka kaks.

Kui inimene ei ole varem kordagi mesilaselt või herilaselt nõelata saanud, siis kahjuks ei ole võimalik allergiat diagnoosida.

Kuid iga elu on kallis ning seetõttu on väga oluline, et inimene, kes teab, et ta on herilase või mesilase mürgi suhtes allergiline, kannaks kaasas elupäästvat adrenaliini sisaldavat süstalt jt allergiaravimeid. Kuid esineb ka juhtumeid, et eluohtlik anafülaksia tekib ilma erilise eelneva hoiatuseta, nagu välk selgest taevast.

Paikne toksiline reaktsioon, millest eespool juttu oli, tekib inimesel sõltumata varasematest nõelamistest, allergilise reaktsiooni (ja anafülaksia) tekkeks on vajalik vähemalt ühekordne eelnev kokkupuude allergiat vallandava ainega, antud juhul siis herilase- või mesilasemürgiga.

Potentsiaalselt eluohtlik seisund võib tekkida juba pärast teist nõelamist ning iga järgnev piste suurendab allergilise reaktsiooni ja anafülaksia riski oluliselt.

Kui inimene ei ole varem kordagi mesilaselt või herilaselt nõelata saanud, siis kahjuks ei ole võimalik allergiat diagnoosida. Kui aga kasvõi ühel korral on sutsakas saadud ja tekkinud kas tugev paikne või süsteemne reaktsioon, peaks allergoloogiga konsulteerima, sest vereanalüüsiga saab herilase ja mesilase mürgi vastaste antikehade abil allergia olemasolu kindlaks teha.