Patsiente on palju, haiglavoodeid üha vähem
Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees Agris Peedu möönis, et on aasta algus olnud võrreldes möödunud aastatega voodikohtade täituvusprotsendi osas tõepoolest rekordiline. Ta kinnitas samas, et see ei tähenda, et haiglas tervikuna oleks kõik voodikohad hõivatud. „Kuna peame olema valmis ka suuremateks õnnetusteks ja haiguspuhanguteks, siis on regionaalhaiglas alati ka teatav puhver voodikohtade osas,“ selgitas Peedu.
Suurema voodihõive üheks põhjuseks on see, et erinevate ülemiste hingamisteede viirusinfektsiooni nähtudega abivajajate arv püsib kõrgena. Viirusinfektsiooni foonil halveneb eakamate ja kaasuvate krooniliste haigustega patsientide üldseisund, mistõttu vajavad nad sageli haiglaravi. „See võib olla üheks põhjuseks, miks haiglavoodite täituvus on suurem tavapärasest,“ pakkus Peedu.
Mis puutub aga patsiendi paigutamist teise osakonda, siis seda tuleb Peedu sõnul aeg-ajalt ikka ette. „Selleks on mitmeid põhjuseid. Näiteks võib ühes osakonnas tehtud ravi lõppemine võimaldada patsient ümber paigutada teise osakonda. Võib olla ka nii, et konkreetses osakonnas pole vabu voodikohti ja seetõttu paigutatakse patsient ajutiselt teise osakonda. Samuti tuleb ette olukordi, kus palateid hakatakse renoveerima ja seepärast tõstetakse patsiendid ümber.“
„Ida-Tallinna keskhaiglas jäi läinud aastal vähemaks 20 aktiivraviks mõeldud voodikohta. Arvestades ravi vajavate patsientide arvu, peaks tegelik voodikohtade arv suurem olema. Me ei saa aga voodeid lahti hoida, kui neile pole piisavalt rahalisi vahendeid tagatud,“ rääkis Maalehele haigla juhatuse liige, finantsjuht Kersti Reinsalu. Ta lisas, et avatud voodikohad tähendavad ka lisapersonali, sest pelgalt voodis lamamine patsienti ei ravi.
Lääne-Tallinna Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda pöördujaid on olnud sel talvel pisut rohkem kui eelmisel, kommenteeris Lääne-Tallinna Keskhaigla kommunikatsioonijuht Liisa Suba. Detsembrist veebruari lõpuni on EMO patsientide arv suurenenud viie protsendi võrra võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Raskema triaažikategooriaga haigete arv ning ka hospitaliseeritud patsientide arv on aga võrreldes eelmise aastaga püsinud samal tasemel.
„Seekordne gripihooaeg algas viimaste aastatega võrreldes varem ja ka gripi tüsistustega patsiente on jõudnud meie haiglasse eelmise gripihooajaga võrreldes mõnevõrra rohkem. Eelmisel hooajal oli meil intensiivravi vajanud gripihaigeid 8, sel hooajal on nende arv 13 (ja hooaeg ei ole veel lõppenud). Sarnaselt varasemate aastatega on ka sel hooajal enim raskeid gripijuhte olnud vanemaealiste seas ja eranditult neil, kes ei ole lasknud end gripi vastu vaktsineerida,“ lisas Suba.
Tartu Ülikooli Kliinikumis ei ole voodikohtade arv 2016. aastaga võrreldes muutunud. "Talvel on haiglas ikka haigeid rohkem kui suveperioodil, me ei saa nimetada olukorda eriliseks. Jaanuaris-veebruaris oli grippi ja ülemiste hingamisteede viirushaigustesse nakatunuid palju, EMO oli suure koormuse all. Teatud osa EMOsse pöördunuist vajas haiglaravi," lausus kliinikumi pressiesindaja Kristi Tael.
Ta tõdes, et haiglasse ravile on sattunud eelmisel aastal raha vähesuse tõttu plaanilisse järjekorda pandud haigeid ja haigla töötab täiskoormusel.
Tallinna Lastehaiglas on töö kulgenud viiruste kõrgperioodil nagu tavaliselt, erakorralisi meetmeid ei ole pidanud rakendama ja voodikohti jagub kõikidele patsientidele, kinnitas Tallinna Lastehaigla pediaatriakliiniku juhataja Maila Raidmäe.
E-Tervise SA andmetel on hooaja algusest hospitaliseeritud 1015 patsienti, neist 66 protsenti on olnud täiskasvanud ja vanemaealised patsiendid. Intensiivravi on vajanud 83 inimest. Terviseameti andmetel on hooajal gripi tõttu surnud 33 inimest. Kõik lahkunud kuulusid gripi suhtes riskirühma, keegi polnud vaktsineeritud. Peamiseks kaasnevaks riskiteguriks on olnud vanus ja kroonilised haigused.
Kui käesolevat hooaega varasemaga võrrelda, siis oli ka eelmisel aastal haiglaravi vajanute osakaal kõrge, kuid haigus kulges siis raskematelt laste hulgas, kes moodustasid pea poole kõikidest haiglaravi vajanutest.
Ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine hakkas terviseameti andmetel eelmisel nädalal langema. Arstide poole pöördus ajavahemikus 6.- 12. veebruar 5806 haigestunut, mida on 12 protsendi võrra vähem nädal varasema ajaga võrreldes. Haigestunutest 45 protsenti olid lapsed. Aasta algusest on terviseameti andmetel ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse (ÜHVN) haigestunud 36 182 ja grippi 5248 inimest. Hooaja jooksul on ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestunud 84 406 ja grippi 6655 inimest.
