Psühholoog Kristjan Puusild: ise tuleb valmis meisterdada mõõk ja valmis olla võitlema
Psühholoog Kristjan Puusild soovitab oma müstilist ja unikaalset hinge sügavamalt tundma õppida ka siis, kui endasse süüvimine toob algul kaasa ebamugavustunde – ainult nii on areng võimalik.
XX sajandi kultuuriloos oli psühhoanalüüsil märgiline koht – hinge taheti sügavuti uurida, kaardistada ja analüüsida. Psühholoog Kristjan Puusild ütleb, et tänapäeval seostatakse aeg-ajalt hingelisi tundeid ja aistinguid ajus toimuvate protsessidega, hoomamatu hing ei ole aga piiritletud selle maailmaga, mida me tajume, ega ka läbi selle, mida mõtleme.
Psühhoteraapia aitab inimesel tema sõnul suhestuda oma hingega, kuid vähese treeninguga hingetuumani ei jõua. Nii nagu igas treeningus, koormust tõstes on alguses küll veidi ebamugav, kuid edasi liikudes tulevad üha paremad tulemused.
Vastakuti sügava tasandiga
Puusild tõdeb, et oma hinge süüvimine ei ole alati lihtne ja mugav, sest seal leidub sedagi, mis ei ole sinna ladestunud ainult meie enda elukogemusest.
“Me pärime ka kollektiivses teadvuses olevat infovälja nagu traumad ja saatused,” selgitab Puusild.
Kui Sigmund Freud rääkis isiklikust alateadvusest, siis Carl Gustav Jung võttis kasutusele ka kollektiivse alateadvuse mõiste – tegu on ühise väljaga, kus liigub energia või info.
Õnneks ei valitse eelmiste elude sündmused meie üle täielikult ning nende mõju on võimalik muuta. Puusild ütleb, et inimesed otsivad sageli kiiret lahendust ning psühhoteraapia võib osutuda hingemurele ainult väikeseks plaastriks.
“Inimene peab vaikselt minema sügavamale tasemele, et hinge avada ja ravida. Lihtsaid lahendusi ei ole,” nendib Puusild. Kõige lihtsam on hingest aru saada läbi kahe inimese vahelise suhtluse, mil tajume, et inimene ei ole ainult liha ja luu, mõtted ja tungid.
Psühholoog tõdeb, et hingedevahelist suhtlust on võimalik kogeda igas inimsuhtes. “Vahel tunnetame, et midagi on veel. Kui me aga ei ole teadlikud oma hingest või võtame teist inimest objektina, ei pruugi hing avaneda,” räägib Puusild. “Vahel on suhtlus aga sfääre avardav, isegi elumuutev.”
Hingestatust võib otsida ka looduses, kunstis ja muusikas. Luule kaudu on võimalik tabada hinge sügavust, väljendada seda, mis ei ole mõõdetav. Sageli anname hingele väärtused nagu hea ja halb või õnnelik ja õnnetu. Võitlusest hea ja halva vahel jutustavad mitmed suured teosed, kus inimese hingeelu on vastuoluline.
“Ma kutsun inimesi üles mitte ilustama hinge. Vaid läbi varju on võimalik küpseda ja kujuneda tervikuks,” ütleb Puusild.
Väärtuslik hallus
Psühholoog tuletab meelde, et hinge areng jääb unarusse, kui inimene pidevalt väldib hinge arengu jaoks vajalikke ebameeldivaid olukordi.
On mõistetav, et inimene kardab asjade väljumist ego kontrolli alt, sest inimmõistusele on omane hinnata olukordi ratsionaalselt. Puusild märgib, et läänemaailmas keskendutakse liiga tihti tulemuste saavutamisele, õnnelik olemisele, seevastu Hiinas ja Jaapanis väärtustatakse argipäeva ning meelelaadi hallust.
“Jaapanis ei ole enim hinnatud see, kes on väga rõõmus. Väärtus omaette on keskel olek, tasakaal. Hallis toonis on sees kõik värvused,” pajatab psühholoog, rõhudes terviklikkusele ja omanäolisusele. Ilmtingimata ei ole vaja olla ülimalt rõõmus või vastupidi, madalseisus, et saavutada kontakt oma hingega. Tema sõnade kohaselt on kõige paremad inimhinge juhendid muinasjutud, mõistulood ja eeposed.
Muinasjuttudes ei ole rikastel või tugevatel eeliseid ning kangelaseks saab keegi, kellel ei ole suurt varandust ega esmapilgul julgustki. Kohates teel neid, kes ulatavad abikäe, jõuab alaväärne tegelane oma eesmärgile üha lähemale ning võidab lõpuks printsessi südame. Oma individuaalsusega tuttavaks saamine eeldab julgust.
“Ise tuleb minna oma hinge pimedasse öösse. Ise tuleb valmis meisterdada mõõk ja valmis olla võitlema,” ütleb Puusild. “Millised inimesed panevad meid hämmastama? Tõenäoliselt mitte need, kellel on kõik hästi, vaid pigem need, kes lahendavad elus ettetulevaid probleeme ja ülesandeid, olles ebatäiuslikud.”
Hinge arengu juhis
Ta soovitab tutvuda mütoloogia pildikeele uurija Sirje Purga tähelepanekutega “Kalevipoja” eepose kohta, mis jutustab inimese hinge rännakust ja arengust.
Eeposes väljendavad vesi ja meri inimese hingeelu – tormised perioodid vahelduvad rahulike aegadega, nii nagu tunded tõusevad kord haripunkti ja jõuavad taas madalseisu. Kalevipoeg puutub kokku taimede, metsa ja loomadega, see räägib inimese elu- ja hingejõust ning elu keerdkäikudest. Iga looma erilist karakterit võib leida ka inimese hingesügavuses.
Eeposes juhtub mitu korda, et Kalevipoja hingejõud on liialdustest nõrgenenud, näiteks kui vägilane tapab pärast oma hobuse surma väsimuseni hunte. Tasakaalu saavutamiseks tuleb tal pöörduda oma sisemise jõu poole. Kuidas hoolitseda hinge eest, mis on midagi enamat kui mentaalne, emotsionaalne ning füüsiline keha?
Sirje Purga kirjutab, et aeg-ajalt valitsevad inimkonnas ideoloogiad, mis panevad kõiki sarnaselt mõtlema, kuid allumine sellele mõtteviisile teeb inimese nõrgaks. Miks on soovitatav, et inimene tajuks end isiksusena?
“See pole ainult soovitatav, vaid lausa hädavajalik, kuna teistesse sulandumise kaudu satub indiviid olukordadesse ja sooritab tegusid, mis viivad ta vastuollu iseendaga,” märgib Jung raamatus “Mina ja alateadvus”.
Jung ütleb, et osal inimestel suureneb alateadvust avastades iseteadlikkus, nad on täielikult kursis alateadvuses toimuvaga. Teistel tekitab alateadvuse tundmaõppimine masendust ja tunnet, et nende mina on võimetu saatuse vastu.
Nietzsche on öelnud mõtte, mille üle saab igaüks ise otsustada: “Sa otsisid kõige raskemat koormat ja leidsid iseenda.”
Kristjan Puusild nendib, et enamik inimesi ei küpse kunagi oma potentsiaalini. Hing avaneb siis, kui ego on küps.
“Küpsus seisneb selles, kui sidusad on erinevad hingeosad,” ütleb ta. “Meeste puhul on arhetüüpidena tuttavad kuningas, sõjamees, maag ja armastaja, naiste puhul kuninganna, tütarlaps, armastaja ja perenaine.”
Psühhoterapeut lähtub oma töös sellest, milline on inimese sisemaailm – kellelegi ei saa hinge avastamist peale suruda, see sõltub valmisolekust areneda.
