• Eriti tähtis on, et lapsed magaksid piisavalt. Vanematel on oluline märgata lapse esimesi väsimuse ja stressi ilminguid ning lahendada tekkinud probleemid võimalikult varakult, sest lapsed ise ei oska sageli kurta.
  • Liigu rohkem värskes õhus! Päike ja värskes õhus liikumine annavad energiat. Lase päikesel paista 20–30 minutit näole ja kätele, nii tekib organismile vajalikus koguses D-vitamiini. Aktiivne liikumine ergutab vaimu ja aitab vabaneda talvel kogutud lisakilodest. Õues peab iga päev liikuma vähemalt pool tundi, veel parem on liikuda vähemalt 10 000 sammu päevas.
  • Toitu tervislikult! Tervisliku toitumise aluseks on neli põhi­mõtet: vastavus vajadusele, toitainete tarbimine õiges vahekorras, mõõdukus ja mitmekesisus.
  • Soovitatav on iga päev tarbida vähemalt viis portsjonit puu- ja köögivilju. Hästi aitavad väsimuse vastu C-, D-, B-grupi vitamiinid ja magneesium. Võimalusel tuleb süüa sügisel sügavkülma pandud marju ja teisi aiasaadusi.
  • C-vitamiin on hea antioksüdant, mida on ohtralt mustasõstra­marjades, tsitruselistes, kiivis, paprikas, petersellis, sibula­pealsetes, aga ka hapukapsas. Kapsas, sibul, porgand, naeris ja peet on meie ainsad kohalikud köögiviljad, mis säilivad toorelt ületalve, kaotamata seejuures oma väärtust. Kartuli C-vitamiini sisaldus võib talve jooksul väheneda koguni neli-viis korda.
  • Kindlasti ei tohi ära unustada vedeliku tarbimist. Jooge päeva jooksul puhast vett piisavalt! Tihti on väsimuse ja peavalude põhjuseks vähene vee tarbimine. Veele võib lisada oomega-3 rasvhapeterikkaid tšiiaseemneid.
  • Kanna hoolt oma vaimse tervise eest! Optimistlik ellusuhtu­mine võib tuua ellu palju positiivseid muudatusi, mis on kasulikud nii meie vaimsele kui ka füüsilisele tervisele.
  • Leia igas päevas midagi, mille üle tänulik olla.
  • Kui oled argitegemiste käigus kössi vajunud, lükka selg sirgeks ja rind ette. Kehaasend mõjutab vaimset võimekust ja üldist enesetunnet.