Teedelagunemine tuleb väga karm
“Esialgu on lagunemine väike,” iseloomustab Lihula vallavanem Riho Erismaa teisipäeval olukorda Eestimaa lääneosas. “Lund on sulanud, aga vesi on pauhti maapõhja vajunud.”
Vallavanema kartus, et kevadveed Lihulas tänavad üle ujutavad, pole esialgu õnneks täide läinud, kuid nii ei pruugi see jääda.
“Kohutavat olukorda, mis paneks tegutsema, veel ei ole,” tõdeb Erismaa. “Ekstreemne saab olema seal, kus on palju uusi teid ehitatud või need liivale tehtud. Tahaks loota, et väga hulluks ei lähe. Aga kui läheb, siis mõned nurgad muutuvad raskelt läbitavaks.”
Ida-Eestis on olukord teine. Alajõe vallavanema Aivar Rahe sõnul läheb nende kandis teedelagunemiseni julgelt oma kolm nädalat.
“Esialgu on Alutaguses lund veel küllaga ja ka päikesel on seepärast tööd küllaga,” iseloomustab ta olukorda oma kandis, kus lumikatte paksus kohati 70 sentimeetrini küünib.
Läbi aegade suurima üleujutusega, mis Alajõe valla serval asuvat Vasknarva küla peagi tabab, on omavalitsusjuht juba leppinud.
Ka Lõuna-Eestisse pole teedelagunemine veel jõudnud. Kuid ka Abja vallavanem Peeter Rahnel kardab seda, mis peagi saabub.
Pole ka ime. Just vallavanemad on need, keda kevadise teedelagunemise aegne inimeste pahameel tabab.
Teehöövel alles mais Kõige paremini tunnevad teede hingeelu teemeistrid.
Lihula teemeister Tarvo Kuldkepp vastutab peale Lihula veel kolme valla — Martna, Kullamaa ja Hanila — teede korrashoiu eest.
Tema hoole all on ühtekokku 380 kilomeetrit riigiteid.
“Külmakerkeid tuleb hästi palju,” ennustab kogenud teemeister. See puudutab eeskätt kohalikke teid.
Kogu lugu saab lugeda värskest Maalehest.
