Fosforiidi kaevandamine puudutab kogu Virumaad
Selgitava näitena võiks tuua selle, et kui olete tellinud nõuetekohase ehitusprojekt, siis on teil õigustatud ootus, et te saate ehitada selle projekti alusel ka maja.
Eesti Vabariigi Maapõueseadusest tulenevalt menetletakse uuringu- ja kaevelubasid eraldi, kuid eelpoolnimetatud õigustatud ootuse põhimõte annab arendajale kindlust, et uuringutele järgneb kaevandustegevus.
Murekohaks on võimalik pretsedendi loomine, et fosforiit on Eestis kaevandatav. Kui me räägime hetkel ühe arendaja huvist fosforiidi vastu, siis tasub mainida, Rakvere fosforiidimaardla on Euroopa suurim ja Toolse maardlas ahvatleb diktüoneemakilt.
Rakvere ja Toolse maardlad koos prognoosvarudega lasuvad Lääne Virumaal ca 107 000 ha ulatuses Rägavere, Sõmeru, Viru- Nigula, Rakvere, Vinni, Kadrina, Haljala, Tamsalu, Väike- Maarja, Laekvere ja Tapa valdade territooriumil. Suures osas tuleb rääkida ka komplekskaevandamise võimalikkusest, sest fosforiidist kõrgemal lasub põlevkivi.
Igasugune kaevandamine on olulise keskkonnamõjuga tegevus. Keskkonnamõju võib jaotada kolmeks: mõju loodus-, sotsiaalsele- ja majanduskeskkonnale.
Kui rääkida mõjust elusloodusele, siis allmaakaevandamine ei mõjuta seda nii otseselt kui karjääriviisiline kaevandamine, kus elupaigad hävinevad. Muutused veerežiimis, väljapumbatavad kaevandusveed, jäätmed, müra, heited välisõhku, vibratsioon, jne. mõjutavad elusloodust otseselt ka allmaakaevandamise puhul.
Ülioluline on vee väljapumpamise mõjul paratamatult tekkiv alanduslehter, mis on eriti sensitiivne teema just Pandivere piirkonnas. Nimelt on Pandivere kõrgustik ja tema jalam üks olulisemaid Eesti veelahkmealasid. Pandivere piirkonnast saavad alguse ligemale 100 jõge, nende hulgas väga olulised Eesti jõed- Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Jägala, Loobu, Valgejõgi, Kunda jõgi jne. Pandiveres infiltreerub ööpäevas
läbi pinnase põhjavee sügavamate kihtide toiteks ca 470 000 m³ vett. Võib öelda, et just siitkandist pärit olevat põhjavett juuakse nii Tallinna kui Tartu lähistel.
Alanduslehtri mõju inimestele väljendub eelkõige kaevude kuivaksjäämises. Ühisveevärk hajaasustusaladel toob kaasa ka näiteks vee roiskumise probleemi torustikes ja veehinna olulise tõusu.
Oleme jõudnudki otsapidi sotsiaalsete ja majanduslike probleemide juurde. Lisaks veeprobleemidele iseloomustab Eesti kaevanduspiirkondi müra (lõhkamised, transport), maapinna ebastabiilsus, õhureostus, visuaalne reostus. Kindlasti ei ärgita see inimesi piirkonda elama asuma ja raskusi on ka kinnisvara müügiga. Hetkeliselt võib kaevanduspiirkonnale ka rahalist kasu tuua, kuid pärast kaevanduste ammendumist tuleb kohalikul kogukonnal tegeleda tagajärgedega, mille mahtu ja ajalist pikkust ei suuda keegi ennustada.
Virumaa on oluline põllumajanduspiirkond. Teadustöös „Põlevkivikaevanduste mõju põllumajandusmaa kasutusomadustele", on väitnud Maaülikooli teadlased, et kamberkaevandamiste puhul võib olla 38% kaevanduse peal asuvatel kõlvikutel põllumajanduslik tegevus häiritud seoses maa vajumisega. Veerežiimi muutuse tõttu võib poolkuival aastal maa kannatada niiskusepuuduse all. Kokku on viljelusväärtus vähenenud 0,70 ühikut.
Oluliseks takistuseks piirkonnale on planeeringute keskkonnaministeeriumis kooskõlastamise nõue, mis vähendab oluliselt piirkonna konkurentsivõimet. See tuleneb Maapõueseaduse nõudest tagada maavara varule juurdepääs ning seetõttu hinnatakse planeeringuid sellest aspektist lähtuvalt.
Lõpuks peatuks sotsiaalsel vastutusel. Mitmed Lääne-Virumaal toimuvad kultuuri- ja spordiüritused on sponsoreeritud Ida-Virumaa kaevandushiidude poolt. Kindlasti on see positiivne, kuid see on vaid medali üks külg. Viimastel kuudel oleme kohtunud mitmete inimestega kaevanduspiirkondadest, kelle sõnum on olnud ühene. Nad on jäetud kaevandamisest tekkinud probleemidega üksi, sest kaevandushiiud ei taha tunnistada, et need mured võivad lähtuda kaevandustegevusest.
Infot saab ka meie Facebooki „Ei Fosforiidile" leheküljelt.
Sven Valler, Raigo Rebane
Rägavere valla arengu- ja maaelukomisjoni liikmed
