AVASTUS: Šveitsis tehti juustu juba 3000 aastat tagasi

Briti arheoloogid on avastanud uue ja põneva fakti: tõendid näitavad, et Šveitsis valmistati juustu juba rauaajal.

Yorki ja Newcastle'i ülikooli arheoloogid analüüsisid Šveitsi Alpidest kuuest erinevast kohast leitud keraamiliste pottide kilde ning leidsid neilt juustuvalmistamise märke.

Potikillud on pärit rauaajast, st umbes 1000 aastat eKr ning neilt võib leida piima kuumutamise jälgi. See on aga üks osa juustuvalmistamise protsessist.

Keraamikakillud leitid kivist hoonete varemetest. Sarnaseid hooneid kasutavad Alpide nõlvadel paiknevatel aasadel ka kaasaegsed farmerid.

Tegemist on läbimurdelise vastusega, sest nii kõrgel mägedes juustuvalmistamisest ei teatud varem midagi.

"Isegi kaasajal nõuab juustu tegemine nii kõrgel mägises keskkonnas suurt vaeva," selgitas dr Francesco Carrer Newcastle'i ülikoolist.

"Tol ajal elanud inimesed pidid väga hästi tundma mägikarjamaid, tulema toime ettearvamatute ilmastikutingimustega ja omama tehnoloogilise teadmisi, kuidas piim juustuks muuta."

Seda, et veiseid tol ajal mägedes karjatati ajaloolased teadsid, kuid juustuvalmistamise kohta polnud neil mingeid tõendeid.

Esimesed senised faktid juustutegemisest on Gruyère piirkonnast teada aastast 1115, Emmentali juustu valmistamine on dokumenteeritud aastal 1273.