Väga raske on välja tuua ühte ja ainsat tähtsündmust. Kui siiski peab valiku tegema, siis tõstaksin esile mitut olulist sündmust-protsessi.

Haldusreformi seaduse vastuvõtmine ja sellega seonduv omavalitsuste ühinemisläbirääkimiste protsess, mis peaks ümberkujundama Eesti haldusmaastiku aastakümneteks. Võrreldes varasemate regionaalministrite (Toivo Asmer, Tarmo Loodus, Siim Kiisler) haldusreformi kavadega (mis seaduseks ei saanud) on vastuvõetud seadus viletsam aga nagu vanasõna ütleb: "Parem pool muna, kui tühi koor".

Eks tulevik näitab milliseks Eesti uus haldusjaotus kujuneb ja lõpuks on ka vigade parandamise võimalus. Igal juhul mõjutab omavalitsuste halduspiiride ümberkorraldamine oluliselt Eestimaa tulevikku.

Teiseks, Rail Balticu protsess, mis aktiviseeris Eesti kodanikuühiskonna ja lõhestas selle teravalt pooldajateks ja vastasteks, Pärnu suunda toetavateks ja Tartu suunda toetavateks.

Head lahendust laual ei ole aga valitsus peab lõpliku valiku langetama ja sellel on kindlasti oluline mõju Eesti tulevikule.

Milline olukord oleks võinud olemata olla?

Maanteeameti ümberkorraldamise kava, mis oleks tähendanud riigi(võimu) ja avalike teenuste jätkuvat lahkumist maapiirkondadest. Pean silmas ameti katset lõpetada maakondades riiklike liikluseksamite vastuvõtmine.

Kavandatud kujul see õnneks ei realiseerunud aga tean, et maanteeamet üritab jätkata oma kabinetivaikuses väljahautud nurisünnituse elluviimist. Koostöös meedia ja terve mõistusega on see ehk võimalik siiski ära hoida.