Probleemseks hooneks oli läinud sajandi keskpaigal tänase teatri väikese saali, toonase traktoriosade lao külge ehitatud kontorimaja, mille erastanud mees ei soovinud sealt mingil tingimusel lahkuda, kuigi hoone oli koledal kombel räämas ja ülimalt tuleohtlik. Teatrijuhid tegid läbi aastakümnete talle häid ja veel paremaid pakkumisi, kuid mees keeldus enesekindlalt paremaid elupaiku vastu võtmast.

Hämmastav avaldus

Maalehe külaskäigu ajal tänavu veebruaris pakkus teatri probleemne naaber Toivo Mölder sõbraliku ning teatri muret mõistva vestluse järel viimaks välja ka kuigivõrd fataalse lahenduse. Nimelt: „Ma olen 61 aastat vana ja kümne aasta jooksul suren kindlasti ära. Võtku seejärel teater see maja ja tehku mis tahab. Ma jätan teatrile ... “ Nii rääkis Mölder, kes vist tundis saatust ette.

Kui Toivo tänavu suvel siit ilmast lahkus, saidki Möldri pärijad ja teater laguneva hoone saatuse osas ühele meelele ja tänaseks on plats puhas.
Pildil olev majake on nüüd lammutatud.

Projekteerimistööde järel sünnib hoone asupaika, loodetavasti juba järgmisel kevadel, teatri tipptundidel ummistunud parkla laiendus. Teatri direktor Velvo Väli on õnnelik eelkõige selle üle, et nüüd pääseb päästeteenistus teatrile ligi mitmest suunast, mis on võimalike õnnetuste puhul väga oluline.

Kunagist naabrit ja aastakümnete probleemi jääb aga meenutama salapärane uks teatri väikese saali, kunagise mõisaaida seinas, mis ehitati sinna tõenäoliselt koos kõrvalhoone rajamisega eelmise sajandi keskel.

Meie hulgast lahkunud majaomanik, olgu muld talle kerge, kasutas seda ust aga kapina.