Kaante vahele sai sada aastat Eesti metsa lugu
Tegemist on põhiliselt fotoraamatuga, mis toob lugejani Eesti metsade ja metsanduse ajaloo läbi saja aasta – igale kümnendile on pühendatud kümme pilti. Raamatufotodel elustub omaaegne elu ja meelelaad, tööd ja töövahendid, inimesed ja nende suhe metsaga.
Raamatu väljaandja on RMK ja selle koostas Triin Kusmin.
Kusmin ise ütleb, et idee kogumiku koostamiseks sai ta abikaasa Jürgenilt juba mitu head aastat tagasi. Jürgen Kusmin on aastaid metsanduses töötanud, praegu on ta RMK metsaülem.
„See on tõepoolest eelkõige fotoraamat, mis sündis abikaasa idee põhjal ja ka isiklikust huvist vanade fotode, eelkõige metsa- ja metsatööfotode vastu, mida ma juba viis-kuus aastat kogun. Praeguseks on mul albumis 135 vana metsafotot, neist kuus jõudsid ka sellesse raamatusse,” rääkis Triin Kusmin raamatut tutvustades.
„Raamatut kokku pannes ilmnes, nagu ju võibki arvata, et keeruline oli hankida pilte sõjajärgsest ajast, samuti 1950ndatest aastatest. Aga mõneti üllataval kombel ei ole väga palju metsatöid kajastavaid fotosid ka 1980ndatest ja isegi 1990ndatest aastatest. Tänu RMK fotograaf Jüri Pere tohutule panusele said aga ka need viimased kümnendid ikka piltidega täidetud.”
RMK juht Aigar Kallas märkis, et Eestist palju metsavaesemates riikides tähistatakse rahvusvahelist metsapäeva ehk palju suurejoonelisemalt.
„Meie teeme seda omal tagasihoidlikul, aga see-eest väärikal moel seda raamatut esitledes,” ütles Kallas. „See erakordselt väärikas raamat on kingitus kõikidele meie metsahuvilistele ja samas ka kinnitus sellest, et meie metsad on hästi hoitud ja muretsemiseks pole põhjust.”
Muuhulgas saatis raamatuesitlusele Aigar Kallase kaudu oma sõnumi ka keskkonnaminister Siim Kiisler, kes neil minuteli istus koalitsioonikõneluste laua taga. Nimelt teatas Kiisler, et kui need kõnelused peaksid sihile jõudma, siis võivad metsamehed kindlad olla, et neile poliitikute poolt mingeid täiendavaid jamasid kaela ei tule.
Metsaajaloolane Toivo Meikar meenutas vastse raamatu esitlusel Eesti metsandusalase kirjanduse ajalugu, märkides, et kuigi esimesed metsa käsitlevad trükised ilmusid eesti keeles juba XIX sajandi teisel poolel, pääses õige metsandusalase kirjanduse väljaandmine paisu tagant ikkagi alles Eesti Vabariigi kehtestamisega.
„Kõige viljakam periood, võib isegi öelda metsateemaliste kirjutiste avaldamise buum oli aga aastatel 1995–2010. Sellist aega pole varem olnud, ja ilmselt enam ka ei tule,” kirjeldas Meikar.
Ajaloolane ja fotograafiahuviline Ott Sandrak tunnistas, et me kõik justkui tunneme metsa ja armastame seda, aga samas teame sellest ikkagi häbematult vähe. Sealhulgas metsanduse ajaloost teame vähe.
„Raamat aitab mõista, millised mured ja arengud meie metsaajaloo teed palistavad. Selles avaldatud piltidel on põhiliselt inimtegevus metsas, kusjuures ühelt ja samalt pildilit võib saada tähelepanekuid mitmetelt elualadelt,” iseloomustab Sandrak ajalooraamatut.
„Fotosid vaadates saad aru, et toona on pildistaja eesmärk olnud ilmselt hoopis midagi muud, kui see, mida me praegu neid pilte vaadates adume.”
