Keskkonnaministri vastused raierahu teemadel – koostamisel olev arengukava otsustab kõik

Juunikuu lõpus saatsid Eesti loodusfotograafid keskkonnaminister Rene Kokale pöördumise, milles toetasid raierahu kehtestamist lindude pesitsemisperioodil, kuu aega varem oli samasisulise pöördumise läkitanud ka Eesti Loodusturismi Ühing.

Täpselt kuu aega hiljem, nii nagu seadus vastamiseks ette näeb, saatis minister Rene Kokk mõlemale pöördumisele ka vastused. Loodusturismi ettevõtjad said vastuse juuni lõpus, nüüd, juulikuu viimastel päevadel sai vastuse ka loodusfotograafide pöördumine.

Adresseeritud olid need pöördumiste otsestele autoritele, kelleks loodusfotograafide poolelt oli Eleri Lopp-Valdma ning loodusturismi ettevõtjate poolt Estonian Nature Tours’i esindaja Marika Mann.

Peab ütlema, et sisuliselt kopeerib hilisem vastus varasemat ning on näha, et möödunud kuu jooksul ministri peas ega meeltes midagi sisuliselt muutunud ei ole ning mingeid konkreetseid tegevusi nende pöördumistega ei kaasne. Kui, siis väljendusviis on muutunud lakoonilisemaks, aga peab nentima, et mõlemad vastused on kaunikesti sisutühjad ja pigem täidetud demagoogia kui konkreetsusega.

Eks ühest küljest ongi ju tõsi, et koostatav metsanduse arengukava peab kõik need tõstatatud küsimused ja probleemid lahendama, teisalt on koostamisel olevale arengukavale viitamine muidugi ka mugav moodus kõik ebameeldivad küsimused sinna põrgatada ning vältida oma seisukohtade väljaütlemist.

Avaldame minister Rene Koka vastused mõlemale pöördumisele.

Linnurahu kehtestamisest

Austatud proua Mann

Täname Teid keskkonnaministri üleskutsele toetust avaldamast. Oma kirjaga avaldasite toetust ka üleüldise kevad-suvise raierahu kehtestamisele nii lindude pesitsusaegse häirimise vältimiseks kui ka turismi seisukohast lähtuvalt.

Metsaseadus annab keskkonnaministrile õiguse määrusega piirata 15. aprillist 15. juulini mitmerindelises ja segapuistus raiete tegemist, et kaitsta loomastikku sigimisperioodil. Seega ei seaks antud määrus mitte üleüldist raierahu, vaid piiraks seda vaid teatud puistutele.

Samas kehtib meil ka looduskaitseseaduse paragrahv 55 lõige 61, mille kohaselt on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Seega on looduskaitseseaduses seatud juhtudel mõju raiete teostamisele oluliselt pikema perioodiga, kui metsaseaduse alusel on võimalik määrusega kehtestada.

Metsaomanikud peavad raiete teostamisel arvestama kehtiva õigusega ning metsas, kus on tuvastatud lindude pesitsemine, ei tohi pesitsusajal raieid teostada või tuleb neid teostada viisil, et linnud saaksid pesitsuse edukalt lõpetada.

Kinnitame ka seda, et kevadist raierahu, kui ühte võimalikku metsalindude arvukuse languse peatamise meedet, arutatakse käimasolevas metsanduse arengukava koostamise protsessis nii elurikkuse säilitamise kui ka turismisektori ja raiete võimaliku mõju aspektist. Metsanduse arengukava juhtkogusse on kaasatud ka Eesti Loodusturismi Ühingu juhatuse liige Bert Rähni.

Palume vastust jagada ka teiste avalikule pöördumisele alla kirjutanutega.

Vastus pöördumisele

Austatud loodusfotograafid!

Tänan Teid Eesti metsade ja üldisemalt looduse käekäigu pärast muret tundmast.

Vastuseks Teie esitatud ettepanekutele ning pakutud lahendustele ütlen, et uue metsanduse arengukava aastani 2030 koostamise käigus on olulist käsitlemist leidnud nii raiete ruumiline planeerimine kui ka raierahu temaatika. Saan Teile kinnitada, et Teie poolt välja toodud kitsaskohad või uued ettepanekud on jätkuvalt aktuaalsed ning olulisel kohal metsanduse arengu suunamisel uueks perioodiks.

Palume vastust jagada ka teiste pöördumisele allakirjutanutega.