Argo Ideon mõtles, et teeb novembrikuus katsetuse ja püüab päevas toidule kulutada keskmiselt mitte üle kümne euro. Kuu peale siis eelarve 300 eurot. Tegu on sellise summaga, et näljasurm ilmselt ei tabaks ka kaks-kolm korda vähemaga. Kuid ainult praekartulit ja kiirnuudleid ka ei tahaks närida. Teistpidi: kui mingit distsipliini kuludega ei pea ja ostad pooljuhuslikult, mis silma jääb, võib Tallinna elanik vabalt raisata toidule ka 600 eurot kuus.

Lii Sammler ütleb, et kuna lähim külapood on pea kümne kilomeetri taga ja suurema valikuga ketipoed asuvad veelgi kaugemal Paides, on meil saanud harjumuseks teha kuus 2–3 põhjalikku poeskäiku. Ostusumma on tavaliselt 60–80 euro ringis. Taluelu annab ka praegu võimaluse poeskäikudelt kokku hoida. Piima saame ikka oma lehmadelt, sellest teen sageli ka jogurtit. Muidugi saaks teha ka võid ja juustu, kuid selliste katsetuste jaoks jääb muu töö kõrvalt aega napiks.

Mari Kartau räägib, et on viimased 6 aastat elanud linna lähedal maal ja kasvatanud ka üht-teist oma aias. Võiks ju arvata, et see erilist kokkuhoidu ei anna, kui just täiskohaga potipõllumees pole või midagi eriti eksootilist ei kasvata. Samas on siiski märgata, et suve lõpu ja sügise kuudel, kui aiast midagi saab ja ka seenelkäimine aktuaalne, on toidukulud keskmisest väiksema, mitte suurema poole.

Aga kuidas jääb väljas söömise ja toidu koju tellimisega?

Jaga
Kommentaarid