Alustati kiviaja küla rajamist
Sel nädalal alustas AP Holding OÜ Sindi-Lodja kiviaja küla rajamist, mille valmimiseks on Paikuse vald teinud aktiivselt ettevalmistavaid töid alates 2005-st aastast saadik.
Ehitamist koordineerib MTÜ Paikuse Loometegevuse Keskus ja projektijuht on Maive Riismandel.
Kiviaja küla rajatakse Paikuse valda Reiu jõe suudmesse ja Pärnu jõe äärde, kus Pärnu koolipoiss leidis juhuslikult ennemuistsest ajast säilinud kiviaegseid esemeid. Sattumine iidsetele jälgedele tõi kohale arheoloogid, kes professor Aivar Kriiska juhtimisel avastasid 2000. ja 2001. aastal kauges minevikus olnud asustuse tunnused. Sindi-Lodjal Reiu jõe Pärnu jõkke suubumiskoha läheduses asub 3 muistset asulapaika, mille vanuseks hinnatakse kuni 11 000 aastat. Asulaala ulatub Pärnu jõe vasakkaldal ülesvoolu kuni Paikuse laululavani. Kaks leiukohta paiknevad lähestikku, kolmas eemaldub veepiirist kaugemale metsa sisse.
„Reiu jõe suudmes Pärnu jõe vasakkaldale rajatav arheoloogiline teemapark „Kiviaja küla“ hõlmab endas nii kiviaegset elu kujutavat rekonstruktsiooniala kui ka piirkonna ajalugu käsitlevat stendidega õpperada,“ tutvustas teoksil olevat suurprojekti Maive Riismandel, kes on käsitletavat ala põhjalikult oma magistritööd tehes uurinud.
„Kiviaja küla“ teemapark kannab tõmbenumbrina olulist sõnumit. Pärnu Muuseumi poolt on turunduses kasutusel tunnuslause „Pärnumaa - 11 000 aastat ajalugu“, mis seondub Pärnu lähiümbrusest leitud erinevate kiviaja asulakohtadega: Pulli, Sindi-Lodja I, Sindi-Lodja II, Sindi-Lodja III, Jõekalda, Metsaääre I, Metsaääre II, Metsaääre III, Lemmetsa I, Lemmetsa II, Malda ja rohkete juhuleidudega.
Paikuse „Kiviaja küla“ teemapargi temaatiliste rajatiste loomisel võetakse ajastu aluseks Sindi-Lodja III asulakoht, mis on avastatud 2002. aasta suvel ning on umbes 6000-5500 aastat vana, kuid ehitiste rekonstruktsioonid tehakse samaaegsete Riigiküla I asulakoha (Kirde-Eestis) ja peamiselt Soomest kogutud noorema kiviaja arhitektuuriliste teadmiste põhjal. „Kiviaja küla“ kujutab aga kiviaja elu-olu ligikaudu 3500 aastat eKr.
Ehituse algus on viibinud riigi ja valla vahelise erimeelsuse tõttu maaküsimuses, mis käesoleva aasta alguses leidis siiski mõistliku kompromisslahenduse. Juba 2008. aastal nõustus Riigimetsa Majandamise Keskus kahe ja poole hektari suuruse maatüki tasuta vallale loovutama kuid riik tahtis maad eraldada ainult hoonestusõigusena. Küsitud summaks oli 5% turuhinnast, mis oleks tähendanud valla rahakotist ca 3000 € lisakulutusi aastas. Pingsate läbirääkimiste tulemusena sai Paikuse vald 15-aastase hoonestusõigusega loa ca 2,5 hektari suuruse kiviaja küla teemapargi ala välja ehitamiseks, aga selle eest tuleb ikkagi pisut tasuda. Kokkulepitud summaks on 80 € aastas, ütles Paikuse vallavanem Kuno Erkmann, kes on olnud aastaid projekti tulihingeline toetaja.
2011. aasta 14. oktoobril otsustas PRIA (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet) eraldada kiviaja küla teemapargi tarvis 59 368 €, mis moodustab Kuno Erkmanni sõnul üksnes kolmandiku algselt taotletud summast, aga võimaldab siiski alustada esimese etapi väljaehitamisega. Teemapargi kujundamiseks ja edasiseks opereerimiseks sõlmis vald MTÜ Loometegevuse Keskusega avaliku kasutamise lepingu, mille tulemusena ehitab ühing PRIA-lt saadud toetuse ja valla omaosaluse vahenditest teemapargi I etapi valmis.
Maive Riismandeli sõnul on võimalik saadud rahaga rajada maantee silla kõrvalt alla jõe äärde suunduva umbes 100 m pikkuse munakivisillutise, mis kallasrajal jätkub muinsuskaitse piirialal ligemale 300 m ulatuses hakkepuidust teega. Hakkepuidust tee ääristatakse immutatud puiduga.
Paatide sildumiseks ehitatakse kaks betoonankurdusega lautrikohta. üks Reiu jõe suudmesse ja teine jääb raja algusest mõõdetuna ca poole kilomeetri kaugusele Pärnu jõe äärde, kus lõpeb ehitatav tee. Kumbagi lautri juurde pääseb 4 kuni 5 paati. Valmivad ka lõkkealused ja puhtuse hoidmiseks paigaldatakse prügihoidlad ning käimlad.
Tee äärde paigaldatakse valgustus nii postidele kui ka maasse süvistatult. Hakkepuiduga jalgraja valgustuseks on LED valgustid, mis leiavad koha betoonplaadi sisse süvistatult. Reiu jõe silla (Lodja silla) kandekonstruktsiooni külge paigaldatakse veel kaks proźektorit ala valgustamiseks ning Reiu jõe silla pealesõitude kõnniteede valgustuseks paigaldatakse kaks 8 meetrise postidega tänavavalgustit. Onnide ümbrus valgustatakse kahe proźektoriga, paadisillale tuleb üks proźektorvalgusti. Kuue infotahvli valgustus on arhitektide poolt ette nähtud LED valgustusribadega. Valgustust tuleb paigaldama Merkvik OÜ.
Teemapargi olulise osa moodustavadki kuus teabetahvlit, mis tutvustavad ränduritele sõnas ja pildis ammuste aegade eluolu. Esimene tahvel paigutatakse kivitee algusesse maanteel liikujatele hästi nähtavale kohale. Kogunemisplatsi vahetusläheduses paiknevatest tahvlitest tutvustab üks otseselt rada ja rajal objektide paiknemist. Teisel kajastub nägemus kiviaegsest külast. Kahel järgneval põndaku ja raja vahel asuval stendil näeb Sindi-Lodja I asulakoha ajalugu: neist ühel eksponeeritakse väljakaeveid ja teisel tutvustatakse merede ning jõgede muutumist läbi ajavoo. Kaks viimast stendi paiknevad raja lõpus, kus tutvustatakse sõjaajalugu ja muinasaegset elu-olu.
Paraku ei võimalda saadud raha kohe alguses ehitada varem kavandatud eluasemete näidiseid, mis pidanuks algse planeeringu järgi hakkama põhiosana domineerima. Kavatsus nägi ette kahte näidiselamut koos kõrvalrajatistega, mis pärinevad ajajärgust umbkaudu 3500 aastat eKr., sest kaugemast ajast puuduvad igasugused eluasemete kirjeldused. Eeskujuks võeti Soomes Oulu lähedale rajatud Kierikki kiviaja asundus, mida vallavanem koos Kriiskaga on külastanud.
AP Holding OÜ juhataja Priit Asi ütles, et kui seni on tegeletud maaparandusega Viljandimaal ja hetkel on teise suurema tööna käsil Võiste sadama ehitus, siis käsilolev objekt on täiesti eripärane ja vastutusrikas juba üksnes seepärast, et nõuab väga erinevate ametkondadega kooskõlastusi: Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaamet, arheoloogiline järelvalve jt. Enne tööde alustamist instrueeris Turu ülikooli doktorant Rivo Bernotas töömehi täpselt, kuidas tuleks arheoloogiliselt tundlikul alal teealust pinnast koorides alaliselt jälgida. Samal ajal on ta ka ise kõigil tööpäevadel pidevalt kõrval. Kuigi tööd toimuvad muinsuskaitse piirialal, jääb ikkagi väga väike võimalus sealgi millegi peale sattuda, selgitas Bernotas.
Esmalt juuriti teerajalt võserik, langetada võis kuni 8 m pikkuseid tüvesid. Nüüd eemaldatakse paari meetri laiuselt huumusekiht kuni liivani ja sellele laotatakse 10-15 cm paksune hakkepuit. Tee lookleb tõusude ja langustega suurte puude vahel ja ehitajad seisavad hea selle eest, et puujuured vigastatud ei saaks.
Ehitustööd peaksid lõppema augustikuu jooksul ja sügisel võivad huvilised Reiu jõe suudmes kiviaja küla esimese etapiga tutvust teha, rääkis Maive Riismandel. MTÜ Paikuse Loometegevuse Keskus kavandab sügise poole korraldada teabepäeva ühingu senistest tegevustest, eesmärkidest ja anda ülevaate küla teemapargist ning tulevikuplaanidest.
Kuno Erkmanni hinnangul peab teemapark saama uhkuseks kogu riigile, sest 11 000 aasta vanuseid asundusi pole Eestis mitte väga palju avastatud. Kiviaja küla rajamise ettevalmistusega tehti algust Phare CBC programmi abil 2005. aasta oktoobris, kui peeti aru valla turismivõimaluste üle ja kaardistati vaatamisväärsusi. Töösse kaasati arheoloog Aivar Kriiska, Pärnu Muuseumi direktor Aldur Vunk, turismiasjatundja Tiit Kase ja Turu läänis asuva sõprusvalla vastava ala spetsialistid Soomest. Töö tulemusena koostati puhkemajanduse tervikkava. 2009. aasta oktoobri lõpul otsustas Paikuse Vallavalitsus tellida osaühingult Projekt Kuubis kiviaja küla muinasonnide ja infotahvlite ehitusprojekti, mille kogumaksumuseks saadi ilma käibemaksuta 31 500 krooni. Osaühingult Cumulus Consulting sooviti saada turismitoote kontseptsioon, samuti teostatavus- ja tasuvusanalüüs. Selle eest maksti 90 000 krooni. Seni on vald kõiksugustele projektidele ja planeeringutele juba kulutanud ca 40 000 EEK-i.
Samal teemal:
