Kui kogu asjaajamine peaks kava kohaselt kulgema, siis võiks loota, et 10–12 aasta pärast Tallinnast Euroopa südamesse väljuvad kiirrongid teevad 1435 mm laiuse rööpmevahega raudteel peatuse ka Pärnus.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) teatel andis valitsuskabinet 22. septembril põhimõttelise heakskiidu jätkata Euroopa rööpmelaiusel uue Rail Balticu raudteeühenduse rajamise kavaga Tallinn-Pärnu-Riia otsetrassil.

MKM alustab koostöös Siseministeeriumiga ning teiste ametkondadega raudteeliini teemaplaneeringute läbiviimist Eestis ning koostööd Läti ja Leedu ametkondadega. Samuti otsustas valitsuskabinet, et kolme Balti riigi osalusel tuleks luua ühine arendusettevõte. Eesti esindajaks ettevõttes oleks Eesti Raudtee tütarfirma AS EVR Infra. Lisaks volitas valitsuskabinet majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi allkirjastama Läti transpordi ja Leedu transpordi- ja sideministri vahelist vastastikuse mõistmise memorandumit Rail Balticu raudteeliini edasisteks arendustegevusteks.

Riik plaanib raudteeliini rajamiseks kaasata Euroopa Liidu 2014-2020 perioodi ning sellest järgmise finantsperioodi toetusraha. MKM koos rahandusministeeriumiga töötab lisaks välja võimalikud finantseerimismehhanismid Rail Balticu Eesti omafinantseeringu tagamiseks.

Briti konsultatsioonifirma AECOM viis hiljuti läbi uuringu, mille kohaselt piisava kauba- ja reisijateveo mahu ning Euroopa Liidu abi korral on Euroopa rööpmelaiusel uue Rail Balticu raudteeühendus läbi kolme Balti riigi teostatav ning kui rajamiseks saab kasutada ELi toetust, on kogu projekt kasumlik.

Uuringu lähteülesanne oli uurida 1435 mm standardil põhineva (nn Euroopa laiuse), kahe rööpmepaariga, elektrifitseeritud ja võimalikult optimaalse marsruudiga raudtee rajamise võimalust Tallinnast Leedu-Poola piirile, mida saab kasutada nii reisijate kui ka kaupade veoks.

Uuringust selgub, et projekti tasuvus sõltub peamiselt järgmistest näitajatest: reisijate- ja kaubaveo mahust ning Euroopa Liidu toetusest. Eeldusel, et näiteks aastal 2030 sõidab Tallinn-Pärnu vahel ligikaudu 5000 reisijat päevas ja Pärnu Riia vahel 3500 ning aastas liigub mööda kogu trassi umbes 13 miljonit tonni kaupa, on ELi toetuse olemasolul kogu projekt kasumlik.

728 kilomeetri pikkune Rail Balticu marsruut kulgeks kõige optimaalsemalt Poola piirini trajektooril Tallinn-Pärnu-Riia- Panevezys-Kaunas. Reisirongil kulub selle vahemaa läbimiseks pisut rohkem kui neli tundi ning rongid väljuksid kuuel päeval nädalas iga kahe tunni tagant. Kaubarongid sõidaksid öösiti ja nendel kuluks vahemaa läbimiseks enam kui 10 tundi. Eeldusel, et rööpad kulgeks edasi Poola, jõuaks Varssavisse reisirong ligikaudu kuue tunniga.

Samal teemal:

Pärnut läbiv Rail Baltica

Pärnut läbiv Rail Baltica on lühim tee Helsingist Euroopa suurlinnadesse

Kentsakas eurokeel