9. veebruaril toimunud Riigikogu IX istungjärgu infotunni stenogrammi väljavõttest nähtub peaministri ja Mark Soosaare vaheline erimeelsus nägemusest, millistele põhimaanteedele on suurem väljaarenduse eelistus antud.

Mark Soosaar küsis peaministrilt, kuidas on juhtunud, et E 67 üle Pärnu jääb kõige viimaseks ja viletsamini arendatud teeks?

Oma vastuses polnud peaminister Andrus Ansip nõus väitega, et Tallinn-Pärnu-Ikla maantee oleks kuidagi vaeslapse ossa jäänud. „Pigem mulle kui tartlasele tundub, et hoopis Tallinna-Tartu-Luhamaa tee on jäänud vaeslapse ossa. Vaeslapse ossa on jätnud selle maantee eelkõige ehitusfirmad, kes kohtus vaidlevad, selle asemel, et teed juba kaks aastat ehitada,“ vastas Ansip, kes leidis, et Via Baltica väljaehitamine Eesti territooriumil on sujunud tänu Euroopa Liidu vahenditele väga hästi. „Kui praegu võrrelda selle maantee olukorda viie või kümne aasta tagusega, siis see on hoopis teine kvaliteet. Via Baltica on Eesti jaoks selge prioriteet ja ta jääb prioriteediks ka Läti, Leedu ja Poola jaoks.“

Täpsustavas küsimuses pidas Mark Soosaar silmas seda, et lisaks oma siledusele muutuksid need teed ka võimalikult hädaohutuks. „Praegu võib neid kolme teed ikkagi võrdlemisi samastada tapalavadega. Ikka veel hukkub väga palju inimesi,“ kinnitas Soosaar, kes näeb probleemi selles, et Via Baltical puudub neljarealine eri sõidusuundi eraldavate ribadega maantee.
Sama küsimuse teises pooles puudutas Soosaar ka raudteed. Ta ei usu, et raudtee on midagi iganenut, kuigi mõnedes riikides seda üles korjatakse ja leiab, et see on üks keskkonnasäästlikumaid transpordiliike. „Kiirraudteid arendatakse muidugi miljonilinnade vahel ja tõenäoliselt Eesti jääb ka selliseks kogumisteede raudteevõrgustikuga maaks,“ ütles Soosaar ja küsis Ansipilt, kas paistab kusagil silmapiiril lisaks Tartust Euroopa suunas arendatavale raudteele ka üle Pärnu Euroopa suunas arendatav kiirem raudtee.

Peaminister ei soostunud nõustuma Soosaare määratlusega, mille järgi Eesti maanteed oleksid endiselt tapalavaks. Tema meelest oli Eesti tavaline tüüpiline maantee tapalava aastal 1991, mil meie maanteedel hukkus 492 inimest. „Möödunud aastal oli hukkunuid ka palju, kuid iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigi ajaloo jooksul oli neid kõige vähem – 78,“ esitas Ansip faktilise arvu. Tema nägemuses on suuresti hukkunute vähenemine seletatav ka efektiivsete investeeringutega maanteedesse.

Rail Baltica projekt on Eesti jaoks aktuaalne ja käesoleval aastal muutub peaministri sõnul kogu Rail Baltica teelõik Eesti territooriumil selliseks, mis võimaldab rongidel liikuda kiirusega vähemalt 120 km/h. „See on esimene eesmärk, mis Rail Baltica puhul on kõikidele projekti puudutavatele riikidele seatud ja selle meie täidame. Rail Baltica trassi valikul oli oluline reisijate arv ja loomulikult, mida suurem on reisijate arv, seda tasuvam on projekt,“ ütles Ansip, kes teatas, et käesoleva aasta aprillis tuleb veel üks uuring, mis annab hinnangu kõige optimaalsemale Rail Baltica trassi valikule.

Mark Soosaar nõustus peaministriga selles, et hukkunute arv teedel on kolm korda vähenenud võrreldes nõukogude ajaga, kui autode arv on nüüd kordades suurenenud. Nõukogude ajal oli see Soosaare kinnitusel kusagil 300 inimest aastas.