Paikuse vald tegeleb juba neljandat-viiendat aastat mõttega rajada Eesti esimene kiviaja teemapark, mis näitlikustaks meie eellaste elu Eesti pinnal tuhandeid aastaid tagasi.

Fotodel: 1) kammkeraamika aegne taastatud savinõu, 2) kiviaja küla arengukava

Kiviaja küla ettevalmistusega alustati Phare CBC programmi toel 2005. a. oktoobris, et vaagida valla turismivõimalusi ja kaardistada vaatamisväärsusi. Selle töökäigus koostati puhkemajanduse tervikkava. Töösse olid kaasatud arheoloog Aivar Kriiska, Pärnu muuseumi direktor Aldur Vunk, turismiasjatundja Tiit Kase ja Soomes, Turu läänis asuva sõprusvalla vastava ala spetsialistid.
Paikuse Vallavalitsuse istungil otsustati käesoleva aasta oktoobri lõpul tellida osaühingult Projekt Kuubis kiviaja küla muinasonnide ja infotahvlite ehitusprojekt, mille kogumaksumus ilma käibeta oleks 31 500 krooni. Osaühingult Cumulus Consulting sooviti saada turismitoote kontseptsiooni, teostatavus- ja tasuvusanalüüs, mille eest tuleb tasuda 90 000 krooni.

2000. ja 2001. aastal avastati Sindi-Lodjal Reiu jõe Pärnu jõkke suubumiskoha läheduses 3 muistset asulakohta. Asulaala kulgeb piki Pärnu jõe vasakkallast  ülesvoolu Paikuse laululavani, jäädes jõe ja vana Pärnu-Sindi maantee vahelisele pinnale. Kaks leiupaika asuvad suhteliselt lähestikku jõekaldal, kolmas väljakaevamiskoht eendub veepiirist kaugemale metsa keskele.

Kaevamisi juhendas arheoloogia professor Aivar Kriiska, kes on Tartu Ülikooli ajaloo osakonna juhataja. Kriiska on uurinud Eesti kiviaega alates 1994. aastast. Tema juhtimisel on tehtud välitöid peamiselt Eesti rannikupiirkondades ja Lääne-Eesti saartel. Aivar Kriiska on arutlenud geoloogia-mineraloogia professor Anto Raukasega selle üle, kas vanem on Sindi kohal olev Pulli küla või Reiu jõe suudme lähedal paiknev Kiviaja küla. Mõlemad asuvad Pärnu jõe ääres ja suhteliselt lähestikku, mistõttu polegi vast olulist vahet kui palju üks või teine on vanem. Siiski ollakse seda meelt, et Reiu sillla lähedal oleva esimese asulakoha vanus võib olla 8 kuni 10 tuhat aastat.

16. aastat vallavanema ametit pidav Kuno Erkmann astub hoogsal sammul maanteetammi kõrvalt alla mööda saviliivast rada, mida tulevikus peaks katma kena raudkivi sillutisega tee jõeäärde. „Mööda teed laskudes saavad turistid tutvuda esimeste stendidega, millel on kaardid ja iidset asustust tutvustavad tekstid,” osutab vallavanem käega teeservadele. Kokku peaks paigaldatama 6 stendi. „Asume natuura alal, kus igasugune inimtegevus tuleb rangelt Keskkonnaametiga kooskõlastada,” räägib Erkmann veidi murelikult, kuna taolises paigas pole võimalik jõekallast ülemäära korrastada. Siiski loodab ta, et mingi osa võsast saab ikkagi puhastada, kuigi pole lubatud korralikke kaldakindlustusi ehitada ega rajada siledaid madalalt niidetud murupindasid. Ka esimesele väljakaevamise kohale on uus võsa peale kasvanud. Jõeäärde kavatsetakse ehitada kaks lautrit: esimene vahetult Reiu silla kõrvale, teine järgmise väljakaevamise kohale. Nii saavad rännuhuvilised ka jõgepidi tulla ajaloolisi paiku uudistama. Sild tahetakse valgustada ja osa valgusvihke suunata teemaplaneeringuga kaldapealsele.

Projekteerimise järge ootavad teed, elekter, majad. Planeeringu põhiosas hakkavad domineerima kaks näidiselamut koos kõrvalrajatistega, mis pärinevad ajajärgust umbkaudu 3500 aastat eKr. Kaugemast minevikust puuduvad teadmised eluasemete väljanägemise kohta. 2005. aastal külastas Erkmann koos arheoloog Aivar Kriiskaga Soomes Oulu lähedal olevat Kierikki kiviaja asundust, mille eeskujul soovitakse ka Paikusel teha algust samalaadse rajatisega. Kierikkis ehitatud ühe hoone hinnaks kujunes ca 20 miljonit EEK-i. Töö tehti täiesti käsitsi ja kiviaja tööriistadega. Osalt kasutati sealse ehituse juures Eesti mehi. „Meil sellist raha poleks kusagilt võtta,” laiutab Erkmann käsi ja loodab kavandatu valmis ehitada 8 miljoni krooniga. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmi kaasrahastav Euroopa Regionaalarengu Fond saab anda olulise osa vajaminevast summast. Vallale jääb kogumaksumusest vaid 15% osa tasumine.

Praeguste plaanide järgi loodetakse, et kiviaja küla hakkab ilmet võtma juba tuleval või hiljemalt 2011. aastal, et näidata mil viisil kauges minevikus esivanemad end küttimise ja korilusega elus hoidsid. Sealtsamast avastatud muistsed tööriistad ja tarbesemed võiksid rääkida turistidele väga kõnekat keelt. Näiteks kolmandast kaevekohast leitud arvukad ühe savinõu killud võimaldasid kokkupanna terve kausi. Paikuse huvialakooli keraamika õpetaja Ene Tapfer on ühe teravakukujulise põhjaga kausi täielikult ennistanud. Seda haruldast kammkeraamika perioodi leidu hoiab Erkmann praegu oma töökabinetis. Tulevikus võiks seegi kõigi jaoks nähtaval kohal paikneda.

Kuno Erkmanni sõnade kohaselt kavatsetakse Reiu jõe Pärnu jõkke suubumiskohale luua nii siinsetele kui väljastpoolt saabujaile ligimeelitav roheline puhkeala kiviaja küla ja looduskaunite radadega. Samas paiknevad ka sõjaaegsed kaitsekraavid. Neidki soovitakse tulevikus eksponeerida ja koos nendega tutvustada kohalikku sõjaajalugu. Kuid peamiseks magnetiks peab saama teadmine, et just selles paigas pulbitses elutegevus ligemale 10 000 aastat tagasi.

Allolevatel fotodel on A. Kriiska jäädvustanud arheoloogilised väljakaevamised Sindi-Lodja I asulakohal 2002. a. ja U. Luige foto on tehtud samas  2001. a. .