Täna hommikul istusid koos Pärnumaa erinevaid kristlikke kogudusi ühendava vaimuliku ümarlaua esindajad, kes heitsid tagasivaate 28. juulil Tallinnas Lilleküla staadionil toimunud Kristuspäevale.

Ajaleht Eesti Kirik on 24.–29. juulini kestnud kirikute nädala "Heartbeat Tallinn“ ühe osana peetud suursündmusest "Eesti palvetab“ juba andnud üksikasjalisema ülevaate (vaata: „Maailm on üks“ http://www.eestikirik.ee/node/14727) ja seepärast pole põhjust selle kirjeldamisel uuesti pikemalt peatuda. Kuna enamik Eesti ajakirjandusest ei pööranud toimunule suuremat tähelepanu, siis mõne lausega siiski pisut meenutuseks. Korraldajate hinnangul kogunes palvepäevale ligemale 5000 inimest enamikest Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutest. Jalgpallistaadionil olid lipuhoidjateks kaitseväelased. Esindatud olid kõigi maakondade ja paljude valdade lipud, lisaks sada Eesti Lipu Seltsi suurt kandelippu. Lippudest moodustati risti kujund ja rahvatantsurühmad joonistasid Eesti lipu. Laulis 500-liikmeline ühendkoor, Orthodox Singers, Vox Clamantis ja Tõnis Mägi.

Oikumeenilisel tänu- ja palveteenistusel osalenud kirikute juhtide kõrval ütlesid tervitusi ka Kristuspäeva idee kandja Hanspeter Nüesch Šveitsist, Harju maavanem Ülle Rajasalu ja Riigikogu liige Lauri Luik. Videopöördumises sõnas Arvo Pärt mõtlema panevalt, et kui kusagil maailmas keegi kannatab, siis kannatame kõik - ehkki ei pruugita seda kohe tunda.

Pärnu vaimulike ümarlauas kõneldust jäi mulje, et kogu ettevõtmine oli korraldajate poolt hästi läbimõeldud ja ellu viidud. See, et oodatud 8 kuni 10 tuhande asemel kogunes vaid pool kristlaskonnast, polnud pärnakate seisukohalt olulise tähtsusega. Mõningast küsimust tekitas vaid presidendi puudumine kuigi ta oli saanud kutse osalemiseks ja sõnavõtuks. Ristitud koguduse liikmena olnuks tema kohalviibimine Eesti suurima liikmeskonnaga ühenduse suurettevõtmisel igati õigustatud, et olla koos selle maa rõõmude ja muredega. Teisalt nenditi, et tegelikult kuulub umbes pool Eesti valitsusest Tartu Jaani kogudusesse, aga ristitud kristlaseks olemine tähendab nende jaoks sageli üksnes rituaalset kombestikku, millel on igapäevase kristliku eluviisiga siiski vähe ühist.

Samas tõdeti, et Lilleküla staadionile kogunenud suurest rahva hulgast oli enamik kindlasti kohal siiralt tõsiste kavatsustega ja tänasel kohtumisel kinnitati, et eelnevalt moodustatud palveseltskonnad jätkavad alustatud vaimus. Ümarlauas osalenute sõnul omab palve ammendamatut väge, mis mõjutab inimeste, rahvaste ja riikide käekäiku. Seega usuvad tõsikristlased vastupidiselt sekulariseeruvale maailmale, et kirikute külastamine ja palvetamine pole igivana kaunis rituaalne kombestiku täitmine, vaid eluterve elamisviisi kindel osa.

Kuidagi ei saadud tänases ümarlauas mööda ka poliitikast, sest seegi on kristlaste jaoks üks osa elukeskkonnast, millega tuleb arvestada. Leiti, et usulised väärtushoiakud kristlikul mõõdupuul on praktiliste kogemuste põhjal selgelt sõltuvuses majandusliku heaoluga. Tõdeti, et majanduslik rikkus ei tohiks olla omaette eesmärk, mille poole tuleks vahendeid valimata iga hinna eest alati trügida. Samas mõisteti hästi, et ilma aineliste väärtusteta oleks just põhjamaistel inimestel väga raske elus püsida. Olgu näiteks kasvõi talvise kütte ja soojade riiete varumine, mille pärast soojadel laiuskraadidel nii palju muretseda ei tuleks. Rikkus saab olla õigetele alustele seatud eesmärgi loomulik kõrvalprodukt või tulemus. Lahtiseletatult tähendab see ühe ärimehe kogemustega koguduse liikme sõnul seda, et majanduslikud valearvestused päädivad sageli ebaõnnestumistega käsikäes eeskätt moraalsete hälvete kontrollimatu vohamisega. Selleks võib olla liigne ahnus, ülemäärane uhkus, ka ülbus, pettus jne. Sama kandub üle ka majanduspoliitikasse.

Et jutt ei piirduks üksnes usulise uskumisega, toodi konkreetseid näiteid nii kohalikest ärimeestest kui ka riikidest. Lõuna-Korea on sõjajärgsetel aastatel väga jõudsalt majanduslikult esile kerkinud ja samal ajal vaevleb tema põhjanaaber viletsuses. Lõuna-Koreas on aga toimunud rahva vaimne ärkamine kristlike eluviiside vastuvõtmisele ja selles nähakse ka otsest majanduslikku edu. Sama on toimunud lauas viibinute vaates pikka aega ka näiteks USA-s. Nii kinnitatakse, et õige moraalne hoiak on mõõdetav ka majanduslikus edus, sest priiskamine ja ülejõu käivalt võlgu elamine ei ühti Piibli vaimuga.

Rikkusest kõneldes räägiti ainelise heaolu kõrval ka traditsioonilistest väärtustest, mis on mitu tuhat aastat püsinuna tõendanud oma elujõudu. Selleks on olnud tugevad perekonnad, mis õhtumaa kõikelubavas sallivuses kipuvad koost lagunema ja nende väärtus devalveeruma. Üks ümarlauas osalenu tõi näite juudi kogukonnast ja kirjeldas hiljutist Iisraeli külastust. Perekonnapea ütleb, mis on väärt ja mis ei ole ja ei lähe seda küsima kellegilt onu Sam’ilt Ameerikast. Juudi kogukond on toetunud tugevale perekonnale ja iidsetele läbiproovitud traditsioonidele, mis on selle rahva säilitanud ka pärast maailma laiali pillutamist. Nad on isegi taastanud oma riigi mitu tuhat aastat hiljem, mida pole juhtunud mitte ühegi teise rahvaga maailmas.

Nii osutub ümarlauas kogunenute silmis õigetest hoiakutest kinni hoidmine olulisemaks ainelisest rikkusest. Õiged hoiakud ei vii ummikteele, kuid aineline küllus võib seda väga hõlpsasti teha. Asjata ei hoiata Piibel rikkusega kaasnevatest raskustest.

Veel koorus ümaralauas kõneldust välja seisukoht, mis ei otsi elus mitte niivõrd kergemaid koormaid kuivõrd tugevamat selga koormate vedamisel. Seda nii otseses kui kujundlikus tähenduses.

Ilusa näite õigetel alustel rikkusega toimetamisest tõi ainsana ümarlauas viibinud naine. Ameerika tööstur ja filantroop John Rockefeller olevat olnud kokkuhoidlik, aga joodud kohvi eest tasus jootraha nii suurel määral, et kohviku töötajad tundsid ta annetatu põhjal ära.’

Samal teemal:

FOTOD ja VIDEO: Lilleküla staadionil