Veebel Marko Miiter ja Madis Rea (9B)

Mitte ainult isamaaline kasvatus

Kaitseliidu Pärnumaa Maleva ja Pärnu Vanalinna Põhikooli vahelist koostööprojekti veab Marje Vaan, kes on direktori asetäitja noorsootöö alal. Tema sõnul pole varem Pärnu üldhariduskoolides sarnast koostööd arendatud. Eilne ettevõtmine ei olnud ühekordne õppepäev ja esimesele järgnevad uued tegevused.

Kindla ajakava järgi toimusid näitlike vahendite demonstratsioonid ja vestlused kooli aulas. Samal ajal tutvustati klassiruumides kodutütarde ja noorkotkaste tegevust. Marje Vaan hindab Kaitseliidu noorteorganisatsioonide kasvatuslikku mõju lastele peamiselt kahest vaatenurgast nähtuna. Kahtlemata omab isamaaline kasvatus väga olulist kohta noore inimese väärtuste skaala kujundamisel. Ühtlasi õpivad kodutütred ja noorkotkad varakult iseendaga toimetulemist ja ühiselt iseseisvat hakkmasaamist, mis annab aegsasti õige suuna kätte täiskasvanuks sirgumise teel, leiab Vaan.

Noored Kotkad ja Kodutütred

Klassis Noored Kotkad rääkisid lipnikud Kaido Lüll ja Kristo Sinivee Kaitseliidust ja väheke ka Kaitseväest. Vestluse käigus esitati küsimusi ja paremad vastajad said tunnustuseks embleemiga kleepsu. Miks Eestis on Kaitsevägi? Väikest kasvu tagumises pingis istuv poiss teadis öelda, et Eesti sõjavägi kaitseb oma riiki, aga ei ründa kedagi. Sellepärast ka Kaitsevägi.

Klassis Kodutütred rääkis kodutütarde tegevusest nooremseersant Kristi Kivisaar. Tema on Pärnumaa kodutütreid juhtinud üle kaheksa aasta. Klassi sisenemisel näidati videoklippe, kuidas päästa uppujat, kuidas teha kunstlikku hingamist ja siduda sügavat haava. Küsimusi esitati erinevaid ja mitte ükski neist polnud naeruväärne. Kivisaare sõnul on üks sagedasemaid küsimusi see, kuidas tihnikus või lagedal tulla toime ilma linnamajas harjutud water closet -ta.

Strateegiliste kohtade kaitse

Aula külastamise ajal rääkis parajasti kapten Ramil Lipp oma missioonist Kosovos ja Afganistanis. Kuulajateks olid 8. ja 9. klassi õpilased, nii tütarlapsed kui noormehed. Lipp rääkis avameelselt ja ausalt, kartmata, et jutt võiks noori surmani ehmatada või hingeliselt traumeerida. Kogemata miinile astumine võib inimese asetada olukorda, mis kitsendab suuresti tema võimalusi edaspidises elus, aga ei pruugi kaugeltki võtta lootust eluterveks eluga edasi minekuks. „Kui paar aastat pärast gümnaasiumi lõpetamist kaotab noor mees jalad, siis on enamasti kõigi emade tavapärane ja esmane küsimus: kas ta veel järglasi saab?“ 9B klassi õpilane Madis Rea küsis, millised on sõduri kaitsevahendid lahinguväljadel ja sõja olukorras. Lipp rääkis üksikasjaliselt, et tänapäeval on inimese tervise kaitse nimel tehtud väga palju. Mitte ainult kuulivestid ei kaitse elusid, vaid ka strateegiliselt tähtis kubemepiirkond on erilise rõivastusega varjatud nõnda, et jalge all lõhkev miin ei saaks purustada kogu keha.

Inimese vaim on siiski habras

Kristiina Kiin küsis, kuidas mõjub sõjakoldes viibimine sõjaväelase psüühikale? Ramil Lipp ütles, et enamus tuleb oma igapäeva eluga hästi toime, aga tegelikult on inimese vaim ikkagi habras. „Kahjuks on ka neid juhuseid, kus inimesed murduvad vaimselt. Kes langeb alkoholilõksu või hakkab seda seisundit leevendama muude vahenditega. Ma arvan, et missiooni järgne nõustamine on väga oluline.“

Veebel Marko Miiter on viibinud Kosovo kriisipiirkonnas. Tema tutvustas sõduri varustust. Seljas tuleb kanda üle paarikümne kg raskust kotti, lisaks relva ja muud vajalikku. Seejuures vett on sõduri plaskus kõigest liitri jagu. „Tuleb ette, et sellest peab jätkuma ka enda pesemiseks, eriti strateegiliselt tähtsate piirkondade puhastamiseks. Need kohad on kergemini higistavad kohad kehal: jalaõndlad, kaenlaalused, kubemepiirkond,“ selgitas Miiter.

Madis Rea on varemgi taiplike küsimuste ja oma huviga silma paistnud, aga ta on ka füüsiliselt jõuline. Aulas tõstis Rea koti kõrgele peakohale ja viskas tublisti üle paarikümnese kandami selga. Vähe sellest, näilise vaevata tegi raskuse all korduvalt sügavaid kükke. Küllap on Vanalinnas teisigi selliseid mehiseid noormehi. Aga raskeid kotte proovisid seljas ka tütarlapsed.

Relvade valik pakkus rohkem huvi noormeestele, kuid Miiter ei lubanud relvadega selfie-t teha.

Isegi hingamine oli kuulda!

Päeva kokkuvõtvas vestluses direktor Pille Tahkeriga nõustusin tema arvamusega, et õppepäevas võib näha mitut kasutegurit. „Esiteks oli see väga hea koostöö algatus. Leppisime kokku, et koostöö Kaitseliiduga jätkub ka edaspidi. Mitte ainult tänase infopäeva raames. Loodame, et meie õpilased tunnevad sügavamat huvi nende tegevuse vastu ja liituvad samuti noorkotkaste ning kodutütarde liikumisega,“ rääkis Tahker. „On olemas president Toomas-Hendrik Ilvese algatatud projekt "Tagasi kooli", mille käigus oodatakse kooli külalistunde andma lapsevanemaid, vilistlasi, üliõpilasi ja teisi oma valdkonna tundjaid mistahes elualalt. Nii saavad näiteks Kaitseliidu inimesed tulla ja anda meie õpilastele konkreetseid ainetunde: kodanikukasvatust, inimeseõpetust jne. Rääkida tuleks mitte ainult kodaniku- ja isamaakasvatusest, vaid ka tervisest, liikumise vajalikkusest, füüsilise ja vaimse tervise tasakaalust, võibolla ka väärtushinnangutest.“

Juba kevadeks kavandatakse Kaitseliidu eestvedamisel koostööpäeva, et korraldada meeskonnatööd nii õpilastele kui õpetajatele, eesmärgiga tunnetada üksteise toetamist ja ühte hoidmist.

„Ma loodan, et tänane päev andis õpilastele mõtlemisainet ja informatsiooni mitte ainult Kaitseliidu tegemistest. Saadi teada, mida tähendab välismisioonidel käimine, mida tähendab sõjaväeline distsipliin, mida tähendab kodumaa kaitse. Võibolla pani mõnegi õpilase mõtlema oma väärushinnangutele ja nende muutmisvajadustele, ka oma elu stiili peale,“ arutles Tahker.

Direktorile meeldis 8. klassi tütarlapse küsimus psüühilisest mõjust missioonil viibivatele sõjaväelasele. „Oleks tahtnud küsida, kuidas see nõustamisprotsess toimib, aga tütarlaps jõudis küsimusega ette ja sain päris ammendava vastuse ka enda jaoks. Õnneks on misioonilt naasnud sõjaväelastele tagatud väga kvaliteetne teenus. Kui ise pole seal olnud, siis on sealseid läbielamusi väga raske mõista. Eriti, kui on elatud väga pingelises olukorras ja nähtud tõsiselt traagilisi juhtumeid.“

Tahker veendus, et koolivälise inimese esinemine tekitas õpilastes usaldust. „Jutt puudutas lapsi. Selles mõttes on teismelised väga ausad. Näeb kohe, kui see asi neid puudutab ja huvi pakub. Enamus aega püsiti nii suures vaikuses, et võis kuulda isegi hingamist. Ilmselt aitab selline kuulamine suurendada ka empaatiavõimet.“