Pärnut läbiv Rail Baltica on lühim tee Helsingist Euroopa suurlinnadesse

Eelmisel nädalal Tallinnas korraldatud nõupidamisel „Soome laht – Läänemere regionaalne transpordikeskus 2020?” esitleti Rail Baltica tasuvusuuringu tulemusi.

Rahvusraamatukogus toimunud seminaril vaeti Helsingist Tallinnnasse ja edasi Euroopasse suunduva taristu valikulisi võimalusi tulevikunägemuses. Seminar peeti Helsingi-Tallinna transpordi ja planeeringute stsenaariumide H-T Transplan ja Rail Baltica Kasvukoridori projekti ning RBGC vahelises koostöös. Kuna kõneks olnud Rail Baltica võib ühel juhul ka Pärnut puudutada, siis on jutuks olnud teema allpool kokkuvõtlikult siingi esitatud.

Sündmuse korraldaja Helsinki-Tallinn Euregio MTÜ Projektijuht Katri-Liis Lepik ütles, et projekti on kaasatud kumbagilt poolt Soome lahte asuvad teadusasutused, ülikoolid ja omavalitsused. Seminar tõi Tallinnasse mitmeid Läänemerepiirkonna transpordipoliitika ja linnaplaneerimise tippasjatundjaid. 2013. aastani kestva projekti eelarve on 3,5 miljonit eurot.

Projektilt oodatakse ühtset visiooni ja kooskõlastatud teekaarti transpordi arendamiseks, samuti linnaregiooni planeerimiseks, mis peaks saavutama laiema avalikkuse ja otsustajate heakskiidu.

Harju maavanem Ülle Rajasalu ütles seminari avades, et eesmärgiks on seatud Läänemerepiirkonna konkurentsivõime tõstmine ja inimeste elukvaliteedi parandamine. Helsingi-Tallinna regioonil oleks suur potentsiaal saada mõjukaimaks Läänemerepiirkonna metropoliks.

H-T Transplan ja Rail Baltica Kasvukoridori projekt on mõlemad sihtsuunitlusega europrojektid, mille tulemusena peaksid küpsema analüütilised lahendused meie regiooni transpordiühenduste planeerimise põhiküsimustele.

„Eestist Poola kulgeval raudteel võiks 2020. aastaks olla päevas üle 7000 edasi-tagasireisi. Veel pole selge, kuidas ühitada eri riikides kasutavad rööpavahed. Rohkem kui kahekümnest võimalikust marsruudist on järel neli,“ vahendab Tiina Rekand tänases Eesti Päevalehes seminaril kõneldut ning kirjutab sellest, et juba mais lõplikult valmiv uuring tutvustab Rail Baltica projekti partneritele ja selles osalevatele organisatsioonidele nii Tartu kui ka Pärnu kaudu kulgevate raudteeühenduste võimalustega. Sõelale jäänud neljast võimalikust teest on lühim ja kiireim 728- ning pikim 885-kilomeetrine. Viimati nimetatu läbiks rohkem Balti riikide linnu, kuid ühtlasi kulutaks sõitja päevaplaanist natuke üle kuue tunni.

Neljast võimalikust variandist pidas Aecom Ltd Balti regiooni direktor Arnis Kakulis parimaks kiiremat ja lühemat teed, mis kulgeks Tallinnast Pärnu, Riia ja Kaunase kaudu Varssavisse.

„Kui praegu saab Tallinnast Riiga mööda olemasolevat raudteed kümne tunniga, siis Rail Baltica eelistatav uus teekond teeks selle kahetunniseks,” selgitas Kakulis. Tallinnast Varssavisse kulgeva raudtee kogupikkus oleks uuringu kohaselt 728 kilomeetrit ja reisirongi suurim võimalik kiirus sel teel 200 kilomeetrit tunnis.