Esimene mulje

Tänavaäärse hoone kõrvalt avarale õuele astudes haarab silm korraga klaasist seinasid, elupuude vahelt paistvat terrassi ja selle järel sinetavat välibasseini. Ka kõik kolm hoonet on üheaegselt silma ees ja õue vasakus servas lõpetab kiviparketi laiutamise suur muruväljak, mille keskel on rohkelt pinda loovutatud lastele atraktsioonidel ukerdamiseks. Kahe maja vahelt basseinist kaugemale vaadates tunneb pärnakas ära Kalevi staadioni, mis loodetavasti juba lähitulevikus võtab samuti täiesti uue ilme.

Lõõskava päikese eest varju otsivalt istuvad kõrgete elupuude ees Lisann Aljaste ja Karl Birnbaum. Neiul ja noormehel on kahepeale neli pilli. Karlil on akustiline- ja elektrikitarr. Lisann puhub vaheldumisi flööti ja saksofoni. Vahepeal paneb aga mõlemad kõrvale ja laulab vaiksel häälel kauneid meloodiaid. Siis märkan küljelt lähenemas villa omanikku, kes pistab lihtsal viisil käe pihku ja tutvustab end eesnime pidi. Vastan samaga ja ongi tutvus loodud. Seejärel kiirustab omanik järgmiste tegemiste juurde kuni järjest sagedamini väravast sisenevad külalised peatavad mehe tõtlemise, mis asendub tervituste, lillede, kingituste ja kallistuste vastu võtmisega.

Staadion kingituseks Kurgole

Pärnu linnapea Toomas Kivimägi näib ühena esimestest asjadest huvituvat basseinist, kui möödub päikeseterrassist. Välibasseini mõõtmed on 4 X 7 meetrit. Linnapea sammub mööda terrassi äärt staadioni aiani ning jääb vaatega staadionile pikemalt mõtlikuna peatuma. Ilmselt lummavad teda mõlemad, nii Kurgo villa kui tulevane staadion. Linnapea aimatavatele mõtetele jälile saamiseks peatan ta mõneks minutiks.

„See kevad on olnud Pärnule erakordselt edukas just erainvesteeringute poole pealt, rõhutan erasektori investeeringuid avalikku infrastruktuuri. 5 või 10 aastat tagasi investeerisid pereettevõtted põhiliselt tootmissfääri ja kohalikku infrastruktuuri investeeris riik või omavalitsus, Pärnu linn,“ alustab Kivimägi rääkimist. Ta möönab, et siiski olid mõned erandid spaade näol.

Kuid tänavune kevad on toonud avaliku sektori poolelt linnaruumi väga palju uut. Linnapea peab ülioluliseks Pärnu Keskuse kolme saaliga kino valmimist. Järgmisena nimetab ta Kaubamajaka laienemist ja juurdeehituse teisel korrusel laiuva Gurmaania restoraniala, mille üle uhkust tunneb. „Reedel on Hedoni avamine. Linna jaoks on ülioluline, et seesama vana mudaravila, Pärnu kuurordi sümbol, sai korda, pluss väga uhke hotell ja kohvik sinna juurde,“ räägib Kivimägi ja osutab siis tänasele päevale, kui Kurgo villa õuele on põhjust külalistel koguneda, et avada sümboolselt asutus, mis juba aastaid puhkajate teenistuses.

"Kurgo oli vaieldamatult esimesi, kes oma maja kenasti korda tegi, ta on üks siinse piirkonna vedajaid. Kõige raskem on leida esimest ja Kurgo on olnud selles piirkonnas esimene tegija. Maja on kauni arhitektuuriga ja maitsekas. Kui me vaatame ümberringi, siis märkame selle kõrvale hulka väga toredaid puitmaju juurde tekkimas. Kus juba midagi arendatakse, sinna tuleb üha uusi arendusi juurde. Piirkond areneb väga kenasti,“ kiidab linnapea tegijaid. Tal on eriti hea meel selle üle, et Tammsaare 11, mille linn edukalt maha müüs, muutub samuti üheks lähiümbruse puitarhitektuuri pärliks. Kurgo kõrval näeb veel üht Siinma aegset villat, mis samuti ühe ettevõtja poolt kenasti korda tehakse.

„Meie kõige suurem väljakutse on loomulikult staadioni korda tegemine, mis oleks siis linna poolseks kingituseks ka Kurgo villale. Korras esindusstaadion tõstab vaieldamatult kõigi siinse ümbruskonna kinnistute lisaväärtust.“ Kivimägi selgitab, et 30. juuni pealelõunal saab juba öelda, kas plaani realiseerumine on realistlik ja jõukohane linnale või mitte, aga ta loodab, et on.

Peakokk tippkoka ülesannetes

Meie vestluse ajal tungib ninasõõrmetesse hõrk toiduvalmistamise lõhn. Peakokk Vladimir Upeniek ja kokk Aleksander Hakk jagavad toitu taldrikutele. Villa tegevjuht Ero Haava astub lähemale ja nimetab Vladimirit tippkokaks. Seepeale tõmbub mees tagasihoidlikkuses pisut kössi, aga selleks pole põhjust, sest näiteks tunamullu kuulutati Vladimir Upeniek Eestis 2012. aasta kokaks ja on ka muul ajal tunnustusi pälvinud.

Ka tänased külastajad kiidavad veise lihast valminud rooga. „Küpsetame veiseliha fileed madala temperatuuri juures, pärast laseme uhkest grillist läbi. Nii võtab kooriku peale ja liha ei kaota mahla. Seda on lõigates näha,“ jagab tippkokk uudistajale selgitusi. „Menüü vahetub iga kolme-nelja nädala tagant vastavalt sellele, mida pakub, mets, meri ja põllumaa,“ täiendab Haava peakoka vähest juttu ja juhatab õuealale rajatavasse ürdiaeda, kus peakokk kasvatab ürte, teisi maitsetaimi või rohelist.

Villa kolmes majas

Tegevjuht räägib külalistele, et enne laienemist oli 11 tuba, 7 kuud kestnud ehitamise järel 27. Kahekohalisi on 25, lisaks 1 juunior-sviit ja 1 peretuba. Tuleval aastal loodetakse veel 3 kahekohalist tuba juurde saada.

Restoranis on 2 saali, kokku 60 kohta, lisaks 40 kohta välikohvikus. Uue kohvik-restorani nimi on Piparmünt.

Inimesi majutati selles villas juba esimese iseseisvuse ajal, ainult siis oli nimeks Salme. Räägitakse, et kuni Rannahotelli avamiseni olevat Salmet tihti külastanud president Konstantin Päts. Kuna villa kuulus pikalt kaugsõidukapten Mihkel Kurgole, saigi maja selle järgi omale nimeks Kurgo villa. 2004. a valmis hoovil ühekorruseline Madruste maja, millele nüüd ehitati teine korrus peale.

Laienemine suurendab tegevjuhi sõnul töökohtade arvu suvekuudel kuni 30-ni, mida on varasemaga võrreldes umbes kaks korda rohkem.

Talviti külastavad Kurgot Itaalia ja Soome jahituristid. Umbes 65% majutatavatest saabuvad sealtpoolt Soome lahte ja ülejäänud tulevad enamasti Eesti erinevaist paikadest. Sageli tullakse koos peredega. Oodatud oleksid puhkajad ka Venemaalt, Lätist, Leedust.