Pärnu linnavalitsuse avalike suhete juhi Maria Murakas-Ollo sõnul on Pärnu päev nii linna sünnipäev kui üks osa suvepealinna 760. aastapäeva suvi läbi kestvatest sündmustest, kus pärnakad võivad kogu perega lõbusalt aega veeta.

Maria Murakas-Ollo teatel on Pärnu päeva märksõnadeks ajalugu, kultuur ja kodanikutunne. Avamisel esinesid Rüütli platsil puhkpilliorkester Saxon, segakoor Kungla, M. Lüdigi nimeline meeskoor, vokaalansamblid Mõnusalt ja Top Ten. Rüütli platsi purskkaevu katval põrandal esinesid Kunstide maja Janne Ristimetsa tantsustuudio lapsed, kes andsid avatseremoonial juubilarile üle esimese kingituse “Tants linnale“. Linnakodanikke

tervitas linnapea Toomas Kivimägi. Rüütli platsilt mindi rongkäigus mööda Rüütli tänavat puhkpilliorkestri saatel Vallikääru ja sealt edasi ilma marsihelideta Pärnu Keskraamatukogu juurde.

Rongkäigu lõppedes lõbustasid raamatukogu ja valli vahelisel parklal lapsi Pipi ja Lotte, korraldati ponidega lõbusõite. Samal ajal või pisut hiljem toimus peale nimetatud sündmuste veel
algusest arhitekt Siinmaa projekteeritud maja juurest korraldati jalutuskäik Rannahotellini. Munamäe pargis jätkus sportlikku tegevust kõigile peredele. Segakoor Kungla esines Vana-Pärnu kultuurikeskuses kontserdiga „Merelaulud maalt ja merelt“. Vallikäärus korraldati Pärnu bändide kontsert, kus astusid üles Blue Eyed Betty, Luumen, Wired Man ja Legshaker, tantsisid Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi noored. Teed ja

suupisteid pakkusid Pärnu Lions klubid. Teatrikohvikus toimus tantsuorkester SwingkompaniiG7 muusikavideo esitlus ja Tiit Kase raamatu „Suvepealinn Pärnu. Kindluslinnast kuurordiks“ esitlus.

Meelis Sarve lavastuses mängis Täna va Teater Rannahotellis “Oscar ja Oskar”, mis kõneleb kahe tuntud pärnaka – linnapea Oscar Alexander Brackmanni ja arhitekt Oskar Siimani ehk Olev Siinmaa elust ja

tegevusest. Kusagil täpselt teadmata ajas kohtusid omaaegsed Pärnu kuulsad mehed, kes heitsid tagasivaatava pilgu meenutustes olnule ja tehtule. Näidendi ajaloolise osa kirjutanud Hilja Treubergi ütluse järgi kasutati tekstis Brackmanni ja Siinmaa kirjutatud artikleid ja teisi sel ajal ajakirjanduses avaldatud materjale. Brackmanni mõte kandis ideed muuta Pärnu esmajoones puhke- ravikuurordiks. Siinmaa eelistas Pärnusse tuua rohkem meelelahutust ja suvitajaid.

Uue Kunsti Muuseumi ajalooõtul tutvustati üleaegade kuulsat pärnakat, kelle sünnist möödub 300 aastat. Mark Soosaar andis põhjaliku ülevaate Georg Wilhelm Richmanni eluteest ja teadussaavutustest. Georg Wilhelm sündis Richmannide perekonda Kuninga tänaval asunud keskaegses majas 1711.

aasta 22. juulil. Vene Teaduste Akadeemia liige Georg Wilhelm Richmann uuris mitmesuguseid loodusnähtusi ja avaldas sadakond teadustööd. Eriline huvi valdas teda atmosfäärielektri valdkonnas. Uuringute fikseerimiseks leiutas teadlane elektromeetri. Samaaegselt Ameerikas töötava Benjamin Frankliniga leiutas ka Richmann Peterburis töötades piksevarda.

6. augustil 1753. aastal õnnestus Richmannil pikseelekter oma maandamata vardaga kinni püüda, ent katse tulemusel teadlane hukkus. Georg Wilhelm Richmanni mälestus väärib korralikku tähistamist tema sünnilinnas Pärnus. Teda võib kõhklematult lugeda üheks suurimaks Eestis sirgunud loodusteadlaseks.

Pärnu päeva tähistamise ajaloolisest taustast

Pärnut nimetas esmakordselt linnaks 1251. aastal Saare-Lääne piiskop Henrik. XIII sajandi keskpaigas asus praeguse Vana-Pärnu kohal kapiitel, mis teiste sõnadega tähendas piiskopkonna katedraali ja kõrgeimat esinduskogu, kus sobiva sadama asupaigaga linnas korraldati aastatel 1260–1262 järgmise piiskopi valimised. 1263. aasta 2. veebruaril ründasid Vana-Liivimaa linna Leedu aladelt saabunud vürst Treniota juhitud

paganlikud žemaidid, mille tulemusena Perona (Pärnu ladina keelne nimetus) hävitati.

Peavarjuta külma kätte jäänud rahvas otsustas ümber asuda Saksa ordu alale jõe vasakkaldale. Uus-Pärnu nimeks valiti algselt Pihkvani ulatuva veetee järgi Embecke (Emajõgi). Nähtavasti polnud nimevalik inimestele vastuvõetav ja nii kinnistus hoopiski järjepidevusest kinnihoidev Uus-Pärnu nimi.

Saksa ordu Liivimaa haru meister Conrad v. Mandern kinkis 1265. aasta 5. aprillil privileegi, millega eraldas linnale maa lossi ees jõest mereni, kuni Reiu jõe suudmeni, andis kalastamisõiguse jõel ja merel, kauplemisõiguse ja kolmandiku komtuuri kohtupidamisest laekuvatest tuludest linna arendamiseks ning kindlustamiseks.

Sellega sai Pärnu omavalitsuse 760 aastat

tagasi 5. aprillil, mis tookord langes ülestõusmispühadele. 1318. aastal eraldas ordumeister Gerhard v. Joeck (Jork) linnale juba poole kohtutuludest ja andis õiguse vaidluste korral pöörduda komtuuriga Riia rae sõltumatu vahekohtu poole. Uus-Pärnust sai hansalinn. Sajanditeks muutusid ülestõusmispühad Uus-Pärnu kodanike jaoks kõige olulisemaks tähtpäevaks. Sellest ka Pärnu Muuseumi direktor, ajaloodoktor Aldur Vunk, tegi ettepaneku tähistada Pärnu päeva just ülestõusmispühal.

Täiendav pildigalerii

Rüütli platsil

Janne Ristimetsa tantsustuudio lapsed

Rongläik

Pärnu Keskraamatukogu kõrval