Toomas Pranstibeli amadiinid ja kanaarilind
Toomas Pranstibel on saanud juba Sindi Lasteaia mudilastele oodatud külaliseks, kes eelmisel nädalal toimunud kolmandal kohtumisel tutvustas ehisamadiini, jaapaniamadiini, sebraamadiini ja kanaarilindu.
Ehisamadiin on väiksemas reisipuuris ja tema paremaks pildistamiseks oleks vaja teistsugust võimalust
Selleks, et saali põrandale laotatud vaipadele istunud lapsed kuuleksid valjemat lõunamaiste lindude laulu, tõi Toomas üksnes isaslinnud, kes ilma emaslindude kohalolekuta sädistavad märksa häälekamalt. Reisimiseks olid valitud väikesed puurid, aga tavatingimustes saavad linnud end sirutada palju ruumikamates puurides.
Ehisamadiin
Põhja Austraaliast pärit ehisamadiinid on maailma kõige värvilisemad, seepärast ka väga ilusad. Linnukese pea võib olla must, oranž, beež või punane. Ehisamadiinide isaslinnud on emaslindudest märgatavalt värvilisema sulestikuga: rind sireli-sinakas, kurgualune must, kõht oranžikalt kuldne, tiivad ja selg rohelised. Kontrastsetel värvustel puudub sujuv üleminek ühelt teisele. Emaslinnu sulestik on selgelt kahvatum. Laulavad üksnes isalinnud ja hääl on helisevalt vaikne. Keskmiselt 12,7 cm pikkuse linnukese eluviis on rahulik ja hea hoolitsuse korral küündib puurilinnu eluiga 8 või rohkema aastani. Kuna vabaduses elab ehisamadiine kõigest 2500 isendit, on nad kantud ohustatud liigi nimistusse. Ehisamadiinid pesitsevad aasta algusest augustini. Nelja kuni kaheksa pikliku muna haudumine kestab 14 päeva ja pesal istuvad kordamööda mõlemad vanemad, öösiti siiski tavaliselt emaslind. Pojad kooruvad pimedate ja täiesti paljastena, aga lennuvõimeliseks saadakse paarikümne päevaga.
Puuris peaks pidevalt jätkuma vett, aga ka puusütt ja purustatud munakoori. Toidu suhtes ollakse kaunis valivad, mõnel juhul hoopiski keeldutakse. Söögiks sobivad eksootiliste lindude toit, munatoit, samuti riivitud porgand, õun, salatileht, paprikas ja muud lõunamaised taimed. Hästi maitseb jahu-uss.
Jaapani amadiin
Jaapani amadiinide peamised värvid on valge, tumepruun ja roosakaskollane, noka ülemine pool sinakas-must ning alumine vähe heledam. Kuid isas- ja emaslooma sulestik pole eristatavad. Seepärast saab nende sugu eristada laulu kuulates. Emane ei laula, vaid toob kuuldavale talle omase vaikse häälitsuse. Täiskasvanud isane laseb kohapeal hüpeldes tasast sirinat, emane seevastu teeb laulmata vaikset häälitsust.
Jaapanist jõudsid nad Euroopasse möödunud sajandi keskpaigas, sellest ka nende nimetus. "Jaapanlaste" ainulaadsus tuleneb sellest, et need linnud kasvatavad võrdväärselt suure hoolega oma poegade kõrval ka võõraid linnupoegi ja rahulik iseloom lubab hoida teiste amadiini liikidega samas puuris. Pisut varblasega sarnaneva linnu loomust iseloomustavad sõprus ja ustavus.
Ööpäevasele teelusikatäiega mõõdetud idandatud nisu- ja kaeraterade normile lisaks asetatakse nende toidulauale mõnikord peenestatud kapsast, porgandit, õuna, värsket kurki või salatilehti. Puurist ei tohi puududa jäme jõeliiv ja purustatud munakoor.
Sebraamadiin
Uskumatu jõu- ja energiavaruga 10,5 cm pikkune väikese erepunase nokaga sebraamadiin on üks levinumaid puurilinde, kelle päritolumaaks Austraalia. Pidevalt tegutsedes, huigeldes ja suurematega tülitsedes elavdavad nad puurielu ning tõmbavad sellega kodudes endile suuremat tähelepanu. Kindlasti tuleb võimaldada neile suplemist, mida sebraamadiin meelsasti harrastab.
Sebraamadiinide söötmine sarnaneb jaapani amadiinide toitmisele, siiski vajavad nad sagedamini loomset toitu.
Amadiinide toitlustamisest kokkuvõtvalt rääkides ütles Toomas, et neile antakse kas spetsiaalselt amadiinidele mõeldud toidusegu või viirpapagoitoitu, mis ei sisalda liiga palju kaera, kuna amadiinid ei hooli eriti kaerast ja suur kaera sisaldus oleks amadiinide puhul suht mõtetu raiskamine. Õnneks on olemas segusid viirpapagoidele, kus ei ole kaera liiga palju pandud.
Ettevaatlik peab olema sellega, et amadiin ei pääseks puurist välja, kuna ta on suht kiire lendaja ja tema püüdmine võtab mõnevõrra aega, osundas Toomas veel ühele tähtsale asjale ja tõi näite kuidas ta üht lindu pidi ühel korral mitu tundi püüdma umbes sama suures ruumis nagu selle lasteaia saalgi on.
Amadiinid on hästi soojalembesed ja seepärast ei tohiks temperatuur tema ruumis langeda alla 20 kraadi.
Kanaarilind
Looduslikult värvilt roheline tumedate triipudega kanaarilind on saanud muud värvid juurde aretamise teel. Seda lindu on kasutatud laialdaselt teaduslike uuringute tegemiseks. Üksikutel juhtudel võivad nad elada isegi kuni paarikümne aastaseks, sagedamini piirdub kanaarilinnu eluiga siiski 10 kuni 15 aastaga. Linnu tiibade siruulatus on umbes 20 cm, tema pikkus 11-13 cm ja kaalub 15-20 g.
Isaslinde ei või koos hoida, kuna võivad ala hõivamise pärast kaklusesse sattuda.
Kanaarilinnu soo määramine on mõnikord raskendatud, aga üldiselt laulavad isased rohkem kui emased. Emaslindudel on sabasulgede all olevad suled lühemad võrreldes isastega, ehkki pole seegi alati reeglipärane.
Kanaarilind toitub seemnetest, umbrohust ja pisikestest putukatest. Ka temale võib pakkuda täiendavalt teradele idandatud seemneid, lehtsalatit, võilille- ja kressilehti ja riivitud porgandit ning muid rohelisi taimi.
Päikese käes viibimine ja tuuletõmbused pole talle vastuvõetavad. See eest armastavad kanaarilinnud veevanne võtta. Puhtusearmastajatena meeldib kanaarilindudel end väga sagedasti pesta, seda just sulgimisperioodil.
Laulukunsti valdavad kanaarilindudest vaid isased. Olles noorena kuulnud näiteks telefonihelisid, suudavad nad hiljem samu hääli jäljendada.
Samal teemal:
