Teel Lennusadama angaaridesse

Pärnu Väärikate ülikooli kuulajad tegid täna järjekordse meelelahutusliku õppereisi ning viibisid kolm tundi rahvusvaheliselt tähelepanuväärsete arhitektuuri- ja ajaloomälestiste keskel Eesti Meremuuseumile kuuluvas vesilennukite angaaris.

Lembitu sisemuses

Vesilennukite angaarid ehitati aastatel 1916 ja 1917 Tallinna lahe äärde osana Peeter Suure merekindlusest. Projekteeriaks oli Taani inseneribüroo Christiani & Nielsen. Tema järglaskond on muu hulgas projekteerinud ka näiteks Sydney ooperimaja, mis kujutab endast samuti raudbetoonkoorikkonstruktsioone. Lennusadama angaari põhiplaan on 39 x 109 meetrit. Hoone seisis rajamise hetkel oma

ajastust paarkümmend aastat eespool nii selle suuruselt kui ehitustehnoloogia kasutuselt, sest tegemist oli terves maailmas esimese nõnda suuremahulise ilma sisetoestuseta raudbetoonkoorikehitisega. Sellepärast kanti vesilennukite angaarid 1996. aastal Eesti muinsuskaitse kaitsealuste arhitektuurimälestiste objektide nimistusse.

Pärast kümmekond aastat kestnud kohtuprotsesse võttis riik ebaseaduslikult omastatud sadama enda kätte tagasi ja 2007. aastal alustas Meremuuseum territooriumi korrastamist. Läinud aasta mais avas Eesti Meremuuseum Lennusadama vesilennukite angaaride enam kui 5000-ruutmeetrisel ekspositsioonialal mälukeskuse, kus külastaja näeb mitut sada sõjaajalugu ja merendust tutvustavat museaali.

Väljapanek paikneb mõtteliselt kolmel tasandil: vee all, veepinnaga kokkupuutuval tasandil ja rannajoonel ning õhuavarustes. Ekspositsioonid jagunevad seitsmeks peamiseks valdkonnaks: angaarid, veesõidukid, vesilennukid, meresõjarelvad, navigatsioonivahendid, rannakaitse ja allveelaevandus. Keskset tähelepanu köidab kodumaal ainsana säilinud allveelaev Lembit, mis pakkus ka tänastele külalistele

Pärnust kõige suuremat huvi. Kõik kasutasid võimalust allveelaeva sisemusesse ronida. Angaari lae all näeb maailma ainukest elusuurust koopiat Suurbritannia vesilennukist Short 184, millest pole säilinud mitte ainsatki originaali. Lennuk oli kasutusel kahe maailmasõja vahelisel ajal.

Alates 2004. aasta sügisest on Meremuuseum koondanud unikaalsesse

Lennusadamasse mitmeid varem eripaigus hoitud laevu, millest suurim vaatamisväärsus on kahtlemata maailma eakaim aurik-jäämurdja Suur Tõll. Samas näeb ka patrull-laeva Suurop, patrull-kaatrit Grif, miinitraalerit Kalev jt. Kail on veel valik ankruid ja vanaaegseid kahureid, mis suunatud merele.

Taamal paistab Patarei merekindlus, mida hakati ehitama Nikolai I korraldusel 1828

aastal. 19. sajandi Tallinna tipparhitektuuriga ehitise valmimise järel sai sellest 1840. aastal suurtükipatarei. Neljal hektaril asuval rajatisel on olnud mitmeid otstarbeid: kasarmu aastast 1867, vangla alates 1920 ja kultuuripark 2007-st aastast saadik.