Foto on illustratiivne. Foto: Anni Õnneleid

Kuigi ka senini on erivajadustega laste puhul lähtutud kaasava hariduse põhimõttest ning tuge vajavad õpilased õpivad väga sageli elukohajärgses koolis ja ühtse põhikooli riikliku õppekava järgi, on riigil siiski siiani olnud kohustus asutada ja pidada koole ka raskema haridusliku erivajadustega õpilastele (nn erikoole).

Seadusemuudatusega määrati aga erivajadustega ehk tuge vajavate õpilaste põhihariduse korraldamine kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Riik küll jätkab raskema erivajadusega lastele suunatud koolide (nn erikoolide) pidamist, kuid võimalusel lepitakse kohaliku omavalitsusega kokku nende võimalikus üleandmises.

Seaduse järgi peab nn erikoolis olema tagatud haridus-, sotsiaal ja tervishoiuvaldkonna spetsialisti teenus. Kui nende poolt pakutav üldine tugi ei anna õpilase arenguks soovitud tulemusi, siis on koolil võimalik iga õpilase suhtes rakendada koolivälise nõustamiskomisjonide soovitusel ja vanema nõusolekul tõhustatud tuge või erituge.