Probleeme looduskaitsemenetlustest teavitamisel
Kirjutan lähemalt ühest konkreetsest juhtumist, kus kinnistu ostja seisis silmitsi just sellise probleemiga. Ostja ostis metsamaa kinnistu, millel oli III kaitsekategooria linnu püsielupaik, kuid see ei takista metsa majandamist väljaspool kevad-suvist sigimisaega.
Isegi notar, kes teostas müügieelset kontrolli kinnistu piirangute kohta, ei omanud infot, et nimetatud kinnistut planeeritakse hõlmata looduskaitsealasse. Nii ostiski heauskne ostja metsamaa kinnistu hinnaga, mis oli arvestatud metsa majandamise võimalusest lähtuvalt, kuid kus ta tegelikult raiet teostada ei saa. Ostja sai Keskkonnaametilt alles metsateatise peatamisega teada, et kinnistu planeeritakse hõlmata moodustatavasse kaitsealasse, mida on vahelduva eduga menetletud juba 2006. aastast alates.
Looduskaitseseaduse § 24 lg 3 kohaselt väljastab Keskkonnaamet Kaitsekohustuse teatise vaid loetletud juhtudel: kuue kuu jooksul kaitse alla võtmise otsuse jõustumisest; ühe nädala jooksul pruunkaru talvitumispaiga kohta avastamisteate saamisest; ühe kuu jooksul I kaitsekategooria liigi kasvukoha või elupaiga avastamisteate saamisest.
Seega ei ole Keskkonnaametil seaduslikku alust teavitada kinnistute omanikke kaitseala moodustamise menetluse alguses, et nende kinnistu plaanitakse hõlmata kaitsealasse. Sellist infot ei nähtu ka notarite poolt kasutatavatest avalikest registritest. Kaitseala moodustamisel teavitatakse kinnistu omanikku alles siis, kui kaitseala moodustamise menetlus on jõudnud lõpusirgele ning kinnistu omanikule antakse võimalus avaldada arvamust tema kinnistu kaitsealasse hõlmamise ja tsoneeringu osas. Selleks hetkeks on aga sisuline menetlus kestnud reeglina juba aastaid ning kinnistu omanikul pole selle aja jooksul aimugi, et tema kinnistut ähvardavad kaitseala piirangud. Reeglina, kui kinnistu on planeeritud hõlmata kaitsealasse, siis see sinna ka hõlmatakse.
Nüüd olukorras, kus kinnistu omanik müüb, teadmata midagi kaitseala moodustamise menetlusest, oma kinnistu maha hinna eest, mille arvestamisel oli lähtutud, et metsa saab piiranguteta majandada, on tegu varjatud puudustega kinnistu müümisega. Ostja ostis ju kasvava metsaga kinnistu, mida lootis piiranguteta majandada. Juhul, kui ostja oleks teadnud, et kinnistu suhtes käib kaitse alla võtmise menetlus, poleks ta kinnistut üldse ostnud või oleks kinnistu hind olnud oluliselt madalam.
Probleem seisnebki selles, et riik ei teavita kinnistute omanikke kohe kaitseala moodustamise menetluse alguses, et nende kinnistud on planeeritud hõlmata kaitsealasse. Kinnistu omanik saab kaitseala moodustamise menetlusest varem teada vaid juhul kui ta esitab metsateatise või pöördub teabenõudega Keskkonnaameti poole.
Kui kinnistu omanik esitab metsateatise enne, kui teda on teavitatud kaitseala moodustamisest, siis metsateatise menetlus peatatakse 28 kuuks. Selle 28 kuu jooksul peaks jõutama ära menetleda kõik kaitseala moodustamisega seotud küsimused. Samas ostja, kes on ostnud varjatud puudusega kinnistu (kinnistu, mis jääb moodustatavasse kaitsealasse), saab taganeda müügilepingust või alandada ostuhinda mõistliku aja jooksul varjatud puudusest teada saamise hetkest. Juhul, kui puudusega kinnistu ostja jääb ootama 28 kuu möödumist, lootes et kinnistu jääb kaitsealast välja või muud seesugust, ei saa ta enam müügilepingust taganeda.
Praeguses olukorras, kus riik ei teavita kinnistute omanikke õigeaegselt kaitseala moodustamisest, pannakse kinnistute müüjad ja ostjad ebameeldivasse ja tarbetusse vaidlusesse, millega paratamatult kaasnevad kulud. Selline olukord oleks olemata, kui riik teavitaks kinnistute omanikke õigeaegselt ja tagaks notaritele avalike registrite kaudu vajaliku teabe looduskaitse menetluste kohta.
