Äratame koos vana maamaja elule
Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest on möödas juba 28 aastat. Selle aja jooksul on palju muutunud meie maaelanikkond. Pärast nõukogude majandite töö lõpetamist suundusid väga paljud endised põllumajandusega tegelevad pered maalt linna uuele tööpõllule ja maale jäid sageli vaid eakad vanemad. See oli meie kultuuripärandile maal väga raske aeg, mille tagajärgi tänaseni külamaastikul kokku vajunud taluhoonete näol võib kohata. Õnneks võib näha, et viimase 10–15 aasta jooksul on olukord hakanud muutuma. Järjest enam tuntakse huvi maale kas siis hooajaliselt või isegi alaliselt kolimise vastu. Ka teavitustöö meie kultuuripärandi väärtustamiseks on ilmselt vilja kandnud ja vanu hooneid mitte üksnes ei soovita taas kasutusse võtta, vaid eesmärk on nende taastamine. Maale kodu rajamisest on saanud isegi vaat et uus elustiil. Vana maja on aga nagu vana inimene – et teda ravida, on vaja asjatundliku tohtri nõu.
2015. aastal otsustasid 10 pärandehitusega tegelevat organisatsiooni ühendada jõud ja asuda appi vanade majade omanikele. Selleks sai loodud pärandehituse nõustajate võrgustik. 2017. aastal jõudsime ühise koduleheni, mille kaudu on abivajajatel kõige lihtsam meieni jõuda. Tänaseks päevaks kõvasti kasvanud nõustajate võrgustik hõlmab enam-vähem kogu Eestit ja liikmeid on meil juba 23 institutsioonist ehk eraldi võetuna hõlmab see 32 meistrit. See võimaldab leida abi kodule kõige lähemalt. Nõustajate võrgustikku koordineerib Eesti Vabaõhumuuseumi Maaarhitektuuri keskus.
Võrgustiku liikmed on hariduse või töökogemuse kaudu seotud pärandehitusega. Vana maja omanik saab kutsuda enda juurde pärandehituse nõustaja, kes vaatab talu üle, räägib, mis seisukorras hooned on, millest tuleks töid alustada, mis materjale tasub kasutada. Võimalus on küsida nõu ja vahetada mõtteid hoonete taastamistööde osas. Sageli oskab nõustaja vajalikeks töödeks meistreidki soovitada. Selle maja(de)ga tutvumise järel saadab nõustaja majaomanikule ka kirjaliku lühikokkuvõtte soovitustest ja hetkeolukorra kirjeldusest. Peale eelpool loetletud nõu saab kutsuda ka nõustaja spetsiifilisematel teemadel, nagu seda on biokahjustused või hoopistükkis vana suure reheahjuga seonduv. Kui tegu on maakividest hoonega, siis saadame nõu andma kindlasti kiviehituse meistrid.
Tekib kohe kindlasti küsimus, et palju selline abi osutamine läheb majaomanikule maksma? Hetkel on selleks hinnaks esmasel nõustamisel vaid 30 eurot pluss meistri kohaletuleku transpordi kompenseerimine 0,2 €/km (teenusele lisandub käibemaks). Ülejäänud ehk suurema osa tasub meistritele Maaarhitektuuri keskus.
Kostub sageli nurinat, et riik ei aita vanade hoonete korda tegemisel. Aga ka selline abi, mis tuleb läbi pärandehituse nõustajate võrgustiku, on tegelikult kinni makstud Kultuuriministeeriumi poolt, nii et õlg on siiski ka riigi poolt alla pandud.
Maaarhitektuuri keskus soovib kõigile vanade hoonete omanikele südamele panna, et nii suure töö puhul, nagu seda on eakate taluhoonete taastamine, ei peljataks abi kutsuda. Nii keskus kui ka suurem osa partneritest korraldavad erinevaid praktilisi koolitusi ja teabepäevi. On väga hea, kui majaomanikul on endal vähemadki teoreetilised teadmised, sest siis osatakse ka ehitajatelt töid tellida. Kõike ei peagi ise oskama teha.