Keda või mida peaks metsaomanik kartma – kriisi või „kährikut”?

Tundub, nagu oleks kogu maailm ühe hetkega kannapöörde teinud. Koos koroonaviirusega saabunud kriis pole puutumata jätnud ühtegi sektorit ega inimest – me kõik oleme selles supikatlas koos, püüdes mõista, mis toimub või edasi saab.

Ent kriis metsandussektoris sai tänavu alguse palju varem mitte viiruse, vaid hoopis ootamatult sooja talve tõttu, mis ei andnud metsameestele võimalustki kaua plaanitud talviseid raieid teha. Seetõttu tulevad tänavused raiemahud tõenäoliselt tunduvalt väiksemad kui möödunud aastate omad. Metsaomanike niigi tühje taskuid on aga keerulist aega ära kasutades agressiivselt noolima tulnud „kährikud” – kelmid, kes pealetükkivate müügikõnedega metsaomanikke metsa odavalt müüma meelitavad. Taas on hakanud pead tõstma organiseeritud kelmus.

Toivo Asmer, AS-i Timber nõukogu esimees, märgib, et eriolukord ja teadmatus on hea kasvulava pettusele. Pahatahtlike mõtetega telefoniterroristide agressiivseid müügikõnesid on ühtäkki rohkem ja nad on aktiivsemad kui kunagi varem. Manipulaatorite ainus eesmärk on saada mets omaniku käest kätte võimalikult odavalt. „Rusikareegel on, et omanikele pakutakse selliste kiirtehingute puhul poole vähem, kui nad sama metsa eest oksjonil saaksid,” toob Asmer välja.

Telefoni ja kirja teel ei tüüta metsaomanikke suurfirmad ega fondid, sest fondide ja suurettevõtete taga on investorid, aktsionärid, isikud, kes ei saa endale lubada organiseeritud kelmust, et kinnistuid pettusega oma portfelli osta. Tüütute kõnede ja kirjade taga on vahendajad, kes alati kiiret tehingut pakuvad. „Tundub, et kriis on tööta jätnud paljud halbade kavatsustega inimesed, kes nüüd kodus mõtlevad, kuidas kiirelt teiste arvelt rikastuda. Tasub meeles hoida, et tegemist on organiseeritud kelmusega, kui inimesele süstemaatiliselt, mitut kõnet ja erinevaid kanaleid kasutades püütakse selgeks teha, et ta vara väärtus on palju madalam kui tegelikult.”

Igapäevased kahjud ulatuvad 100 000 euroni

Asmer tõdeb, et metsaga tehinguid tehes ongi paraku alati oht petta saada, sest metsa väärtust on omanikul endal üldiselt keeruline hinnata. Metsa hindamiseks tuleb süveneda registritesse ja paljudesse muudesse andmetesse, mida oskab kõige paremini teha vaid see, kes on õppinud metsandust ja on sel alal spetsialist. Seega saab metsaomanikke segamatult petta, sest tegu pole korterimüügiga, kus võrdlevaid andmeid saab hõlpsasti kätte kinnisvaraportaalidest. „Kui keegi käiks praegu Lasnamäel, Mustamäel, vanalinnas või Annelinnas kortereid poole hinnaga välja petmas, oleks kohe kohal kriminaalpolitsei ja telekaamerad. Õigustatult tuleks petturitel pikka aega elu läbi trellide vaadata, kuid metsaomanikele puru silma ajajad tegutsevad inimeste teadmatust ära kasutades süüdimatult ja karistamatult edasi,” sõnab Asmer.

Kelmuse ohvriteks võivad langeda võrdväärselt nii tippadvokaadid, riigiametnikud, riigikogu liikmed kui ka eakad ja noored metsaomanikud. Põhjus peitub selles, et manipulaatorid on osava jutuga ja koroonaviiruse põhjustatud kriis on neile head kaardid kätte mänginud. „Kui viimastel aastatel pidid petturid välja mõtlema muinasjutte, mis metsaga tulevikus juhtuda võib või juba on juhtunud, siis nüüd on legend lihtne: majandus kukub kokku ja käes on viimane võimalus rahakatele suurtele firmadele ja fondidele mets maha müüa.”

Kõige mõjusam viis kiiret tehingut välja meelitada on hirmutada. Sääraseid kõnesid on kelmid valmis tegema iga päev, kuniks omanikud kas seda tõesti uskuma jäävad või lihtsalt alla annavad. Paraku kahjud omanikele on suured – iga päev sadu tuhandeid eurosid. Maht on ulmeline. Vaid üksikud pettused jõuavad kohtusse, veel vähem tehinguid pööratakse tagasi. „Seega tasub alati võtta teadmiseks, et aktiivsed juhupakkujad, kes telefoni või e-posti teel parimat hinda lubavad, pakuvad üldjuhul vaid pool metsa reaalsest väärtusest,” tuletab Asmer meelde.

Loe täismahus artiklit Timber.ee lehelt.