Naistearst Gabor Szirko

Ida-Tallinna Keskhaigla rinnakabineti naistearst Gabor Szirko selgitab, mida peaks naised rindade kontrollimiseks ise tegema ja kuidas toimub sõeluuring.

Kuidas toimub rindade sõeluuring?

Rinnavähi varajaseks avastamiseks kasutatakse mammograafiat, mis on rindade röntgenuuring. Mõlemast rinnast tehakse ülesvõte. See ei ole valus protseduur. Võimalike muutuste varajaseks avastamiseks on 5–10minutise uuringu tegemine hädavajalik.

Miks kardetakse sõeluuringule minekut?

Lihtsamalt öeldes – kui tervis on enam-vähem korras ja tuhat asja ootab ärategemist, pole sõeluuringul käimine prioriteet. Naisi pole mõtet süüdistada, võiks pigem leida viise, kuidas uuringul käimine veel mugavamaks teha ning sõeluuringu olulisust paremini naiste teadvusse viia.
Ma rõhutan ka üle, et kindlasti ei tasu jääda ootama kaebuste avaldumist – sõeluuringul tulebki käia regulaarselt igaks juhuks kontrollis.

Kas mammograafial eralduv kiirgus on ohutu?

Sageli tuntakse mammograafial muret kiirguse pärast. Ligikaudu võrdub sõeluuringul saadav kiirgusdoos keskkonnast kuue kuu jooksul saadud loomuliku radiatsioonidoosiga. Regulaarne sõeluuringul osalemine ei suurenda rinna- ega ühegi teise pahaloomulise kasvaja riski.


Kui sageli peab naine sõeluuringul käima?

Sõeluuringule oodatakse 50–69aastaseid naisi iga kahe aasta järel. Maksimaalse kasu saamiseks on oluline regulaarne osavõtt sõeluuringust, sest uute piltide võrdlemine eelmistega suurendab rinnavähi varase avastamise edukust.

Kuidas saab naine ennast ise jälgida?

Rinnavähi eduka ravi aluseks on varakult avastatud haigus ja kiire tegutsemine. Rinnavähi peamine tunnus on konkreetne uus ja kõva tükk rinnas. Lisaks sellele võib esineda ka naha tursumist või sissetõmmet kasvaja kohal. Vahel haarab kasvaja mõne nibu lähedast piimajuha ning seetõttu tekib nibuveritsus. Ka kaenla alla tekkinud tihked sõlmed võivad viidata rinnavähile.
Et muutused varakult avastada, tuleks rindu regulaarselt kombelda. Komplemiseks sobib eriti hästi menstruaaltsükli algus, sest siis on rinnad pehmed ning ei esine hormonaalsetest muutustest tingitud rinna tihenemist. Rindu on hea uurida pärast pesus käimist peegli ees, oluline on märgata ka rindade kuju muutumist.

Kuidas saab naine enda tervist ise hoida?

Naise tervis on naise enda kätes ning targalt rakendatud meditsiiniteenused võivad sellele kaasa aidata. Toitumises on oluline olla mõõdukas ning viia loomse toidu osa miinimumini. 30 minutit aktiivset liikumist päevas vähendab oluliselt südame- ja veresoonkonnahaiguste kujunemise riski. Head suhted elukaaslase, laste ja sõpradega võimaldavad keskenduda olulistele asjadele ning rahulik ja pikk ööuni annab organismile vastupidavuse.

Mis põhjustab rinnavähki ning kas see on seotud pärilikkusega?

Erinevalt mitmest teisest vähitüübist ei ole rinnavähi tekkimise mehhanism selge ning ei saa välja tuua ka selgeid riskifaktoreid, mida saaks teadlikult vältida. Näiteks on rasestumisvastaste pillide kasutamise riski tõstev mõju minimaalne ning efekt kaob pillide võtmise lõpetamisel. Veidi aitab rinnavähiriski vähendada sünnitamine ja rinnaga toitmine – mida rohkem, seda suurem mõju.
Arvestades rinnavähi sagedust, on väga paljudel naistel mõni sugulane, kes on sellesse haigestunud. Kuna enamik haigestumisi tekib juhuslikult, ei pruugi see tähendada riskigruppi kuulumist. Geenimutatsiooniga seotud pärilikule rinnavähile on iseloomulik haigestumine noores eas ja haiguse väga kõrge avaldumise määr. Kui perekonnas on samas liinis mitu liiget, kes on noores eas (alla 50 eluaasta) rinnavähki haigestunud, on mõistlik päriliku rinnavähi selgitamiseks pöörduda perearsti vastuvõtule või rinnakabinetti.

Milline on rinnavähi ennetuse ja ravi tase Eestis?

Eesti meditsiini võimekus rinnavähi ennetamisel ja ravimisel on väga heal tasemel. Mammograafial kasutatakse digitaalset aparatuuri ning piltide hindamisel lähtutakse rahvusvahelistest standarditest.
Ravikindlustuse omamine tagab ligipääsu ülikallitele vähiravimitele ning haigestunud naisele on kättesaadav kaasaegne kirurgia. Ravi ajal ja selle järgselt saavad patsiendid tuge psühholoogilt, füsioterapeudilt, taastusraviarstilt ja teistelt spetsialistidelt. Eesti Vähiliit on organiseerinud ka kogemusnõustamise, mis aitab paljudel naistel hirmu ja ärevusega toime tulla.