1. jaanuarist tuleb kõik hambakroonid hambaeurode vastu vahetada!
KOKSTI
Limerik
Mul sõpru on ilmatu polk,
kord aastas neist ainuke tolk
on kuulata pilli
ja karata villi
kõik varbad, sest käimas on Folk.
A. ITSKOK
Haldusreform tuleb
Mitme põlvkonna vältel on meie lastele koolis jagatud eksiõpetust, et Eesti asub parasvöötmelises Põhja-Euroopas. Selle üle, kas Eesti kuulub Balti- või Põhjamaade hulka, on poliitilistes debattides korduvalt vaieldud.
Kui eelmisel talvel hakkas kaalukauss kalduma nende poole, kes väidavad, et Eesti on karge põhjamaa, siis nüüdseks on kõige enam poolehoidjaid seisukohal, et Eesti on puhtakujuline ekvatoriaalriik.
“Üha enam kohtame tänavapildis pruuniks põlenud nahaga inimesi, mis on ilmselge viide negriidsete tunnuste tekkimisele,” selgitas “Naerile” regionaalminister Valdur Rindkere.
“Ka meie avatud ja liberaalses majanduses on viimastel aastakümnetel domineerinud pigem Aafrika riikidele omane banaanikultuur.
Klimaatiliselt võime oma seni ekslikult põhjamaiste demokraatiate hulka arvatud riigi samuti julgelt Kesk-Aafrikasse paigutada.
Ning Toompea ja Tallinna linnavõimu omavaheline kraaklemine ei jää karvavõrdki alla hutude ja tutside kemplemisele.
Seetõttu tuleb meil kriitiliselt üle vaadata viimaste aastate poliitilised otsused ning viia läbi jõuline haldusterritoriaalne reform.”
Ministri sõnul astub Eesti alates 1. jaanuarist Euroopa Liidust välja ning ühineb Aafrika demokraatia lipulaeva Kongo DVga. Põhimõttelisi muudatusi poliitikas ja riigikorralduses see ministri sõnul kaasa ei too, kuna ka Kongo DV kuulus pikka aega Brüsseli alluvusse.
“Kui seni oli Eesti üks Euroopa Liidu 27st liikmesriigist, siis alates 1. jaanuarist oleme Kongo Demokraatliku Vabariigi 27. provints,” kinnitas minister Rindkere.
Eesti keelest saab kituba, luba, suahiili, lingala ning prantsuse keele kõrval Kongo DV ametlik keel ning paljude eestlaste rõõmuks jääb ära üleminek eurole.
Kuna Eestis on viimastel aastatel kõige populaarsemaks maksevahendiks saanud SMS-raha, loobub Kongo DV oma frangist ja võtab samuti kasutusele SMS-raha, millel on lootust kujuneda tulevikus kogu Kesk-Aafrika regiooni kõige usaldusväärsemaks maksevahendiks.
VILJAM KLINTTON
Kongo DV ajutine mitteametlik asjur
VILDE VAADE
Külmaks hakkab kiskuma, väga külmaks. Kaugel see taligi enam on.
Ühel päeval tundsin omal nahal, et temperatuur on alustanud enneolematut langemist: ühel päeval oli 29, teisel päeval kõigest 26 soojakraadi. Isegi särgi pidi selga panema!
Karm on ka see, et isegi öösel on olukord paari kraadi võrra langenud — jahutuseks ei joo ma enam mitte 40-, vaid 38kraadist kärakat. Kuid seegi ajab asja ära.
Mida ma tahan öelda, on see, et ei saa me Eestimaal korralikku suve, ei saa! Ikka peab mingi jama olema. Samas tuleb aru saada neist, kes ütlevad, et Eestis ei ole kunagi korralikku suusailma. Eks seepärast nii paljudki (tuleviku)lootused on suusad nurka visanud.
Kui ma õigesti aru saan, siis uue seaduse järgi on varsti nõnda, et grillida võib oma elamisest vähemalt 5 meetri kaugusel. Et tuleohutuse seisukohast oleks kõik tingimused täidetud. Selge, edaspidi hakkan seda tegema naabrite juures. Ja ma ei taha nende suust ühtegi virisemist kuulata!
Käisin koos õdede Tihedate ja naabri-Kaljuga oma kodukoha pangakontoris kroone eurodeks vahetamas. See on juba praegu võimalik! Vahetasime varakult ära, sest mine tea, kas siis, kui kõik hirmsasti vahetama hakkavad, eurosid jätkub. Mina küll kahtlen selles.
Räägitakse küll, et alates detsembrist saab raha vahetada teenustasuta, kuid mina seda ei usu. Seal on mingi konks juures. Nagu ma tähtede seisupealt vaatasin, siis asi ongi mäda. Jah, alates detsembrist pangad kroone eurodeks vahetamisel teenustasu ei võta.
Kuid siis selgub äkki, et eurot ikka ei tule ja rahval vaja raha tagasi vahetada. Kuid siis, tagasivahetamisel, on selline teenustasu, et ohohoo ning hoia ja keela. Aga mis peamine — pangad on rahul.
Üks asi veel: nagu ma pangas järjekorras seistes kuulsin, saavad mõned ida-virumaalased ja lasnamäelased praegu sooduskursiga kroone rubladeks vahetada. Kiirustage, seltsimehed, kiirustage!
P. S. Lohutasin meie kodukandis varast, kes kurtis, et masu on temalegi jälje jätnud: kõik on nii vaesed, et mitte midagi enam varastada ei ole.
ANTON VILDE
Õllesummerilt lõpuks eluga tagasi
RETROVIISOR
Viimasel ajal on mul saunaskäimisega raskusi. Mitte et ma enam seepi ja harja kasutada ei oskaks, aga peapesemiseks vajaliku šampooni kätteleidmisega on raskusi.
Vaadake — 57aastane inimene hakkab pikkamööda oma endisaegset teravnägemist kaotama ja šampoonipudelite sildid mu kodusauna riiulil tahmunud lambikupli hämaras valguses jäävad ositi häguseks.
Ilma prillita näen ära, et Shamtu, Garnier, Fa, Pantene, Nivea, Oriflame on kenasti esindatud. Aga mihuke neist on šampoon? Seda ma juba tean, et pudelid, mis on korgi peal püsti, on palsamid ja neid pole minul kui napilt kiilakal vaja. Aga ülejäänud?
Hiljaaegu mödisin endale heauskselt pähe miskit šampoonilaadset ködi, mis hiljem osutus juuste kohevust arvata 80% tõstvaks lisandiks. Kuna see sisaldas kõvasti liimollust, sain selle oma hõredast karvkattest välja alles tulikuuma veega. Millele oli lisatud atsetooni. Vahekorras 50:50.
Ammusel nõukaajal, kui šampoonid meiesuguse tarvis alles tekkisid, oli raudselt iga pudeli peal kõige suuremalt kirjas Šampun, alles seejärel kõik muud andmed.
Nüüd on uued ajad. Esmatähtis ja kõige suurem on firmamärk, seejärel teade, kas ta kõõma, täisid või veresoonelaiendeid hävitab ja mitukümmend protsenti igasugu muid juuste omadusi parandab, ja alles seejärel sõnum, kas on šampoon või ei ole.
Euroametnikud ja nende kodumaised kiibitsejad! Suitsupakile saite ränkmustas raamis surmaähvardused peale korraldada, äkki oleks aeg hakata ka peapesemisest vähegi hoolivate vanainimeste peale mõtlema?
Olgu igal pudelil ikka näiteks põhja alla suurte selgete trükitähtedega kirjutatud, et ŠAMPOON. Pudelit nii palju kallutada ikka suudan, et seda välja lugeda.
Hüva leili!
LEMBIT REMMELGAS
Igas vaidluses jääb viimane sõna naisele. Ükskõik, mida mees siis ka ei ütle, algatab see uue vaidluse.
TUNDMATU AUTOR
VAATAKS TÕTT
MÄRT RASK: “Erakonda kuulumine ei ole kuritegu.”
Postimees, 27. aprill 2004
VASTUS VÕLGU
• Kas inimene on Jumala loometöö või ahvide loomatöö vili?
• Kas kirik on löökehitus, et loll seal peksa saab?
• Mitu penikoormat on Mehikoormasse?
• Kas kunstinäitusel sobib eksponeerida kunstsõnnikut?
• Kui näkileib on kuivikleib, kas näkineid on kuivikbeib?
ANDRES ÜLVISTE
PAETISME
• Kuna päevad lähevad lühemaks, vähendatakse ka päevaraha.
• Parem maasikas kaela peal kui sinikas silma all.
• Purjetajal oli kaardilauas käes hea mast.
• Eunuhhi juba tillist ei tõmba.
• Astronoom oli suur tähenärija.
JÜRI PAET
