Kogu toit on vaja lõpuks ära süüa, lisaks külaskäigud, kus laud samamoodi toiduga kaetud. Ei puudu ka magusad näksid väljaspool söögiaegu, mis kogu jõuluaega saadavad.

„Niisuguste söömaaegadega koormame üle oma seedesüsteemi ja seedimine on ebaefektiivne, tunneme end roidunud ja väsinuna,” märkis ta.

Olles sõbrad jõulutradistioonidega, käitume oma keha suhtes äärmiselt vaenulikult. Niiviisi kogub eestlane oma tavapärasele kehakaalule jõulude ja uue aasta ajal keskmiselt 2-3 või rohkem lisakilo juurde. Kui nüüd jaanuaris jätkata rammusa ja kaloririkka toidu söömist, jäävadki tulnud kilod justkui märkamatult rasvapolstrit kasvatama.

Harjumuspäraseid jõulumaitseid - verivorsti, sülti, ahjukartuleid, seapraadi, pasteeti, praekapsaid ja muud - ei ole vaja täielikult menüüst välja jätta, kuid on mõistlik hinnata, mida ja kui palju on piisav!

Kaja Torm annab figuurisõbralikud soovitused:

1. Jõuluaja (üle)söömised algavad poest, seepärast on soovitav enne poodi minekut koostada nimekiri, kui palju ja mida kavatsete osta. Seejärel lihtsalt vähendage koguseid umbes 1/3 võrra või rohkem, näiteks kui kavatsete osta 1,5 kilo liha, vähendage kogus 1 kiloni. Mida rohkem toitu koju ostate, seda rohkem süüakse!

2. Ühel toidukorral piirake erinevaid maitseid. Näiteks võib planeerida põhitoidu nii, et ühel toidukorral süüa verivorsti pohlamoosiga, teisel praadi ja kapsaid, kolmandal sülti ja ahjukartuleid, või hoopis ahjuköögivilju jne.

3. Jõululauas ei tasuks taldrikut kohe täis kuhjata vaid võtta õige väheke - viil, tükike, lusikatäis - nii saab kokku ikkagi korralik kõhutäis. Pealegi istutakse laua taga kaua ja ka juurdetõstmisel tasub järgida sama põhimõtet.

4. Nüüd viimaks on piisavalt aega söömiseks, seepärast saab seda teha suurima naudinguga - väikesed suutäied, aeglane mälumine, maitsete tunnetamine, perenaise kiitmine jne - hea seedimisele ja enesetundele, võtab aega, toitu läheb vähem, sest kõht saab täis ka väikesest kogusest!

5. Magusate jookide asemel tasub panna jõululauale läbipaistvas kannus vesi, mille hulka võib tükeldada mandariine, lisada pohli või jõhvikaid vm puuvilju või teha värskendav vesi kurgiviilude ja mündiga - värviline, kasulik ja maitsev tulemus.

6. Kõiki toite mis laual, ei pea sööma. Võib valida välja 2-3 toitu, mida tõepoolest on soov süüa ja mida argipäeval tavaliselt ei sööda. Hoida veeklaas alati täidetult ja juua aeg-ajalt lonkshaaval.

7. Maiustused, kommid ja piparkoogid kaunistavad lauda ka väljaspool söögiaegu. Pidevast maiustamisest hoidumiseks tuleks maiused silma alt ära panna ja serveerida need magusa-ampsuks pärast korralikku söögikorda. Ka lastele tuleb kasuks kui kommi jaopärast süüakse. Lauale võib toidukordade vahel panna puuviljavaagna ja värviliste marjadega veekannu.

8. Hoida korrapäraseid toidukordade vahesid 3,5 - 4 tundi - isu tekkides juua klaasike vett.

9. Pidev näksimine on kahjulik seedimisele, küllastustunde tekkimisele ja kergitab kehakaalu, sest annab tavaliselt rohkem kaloreid kui üks korralik toidukord.

10. Kõik pühadeaja toidud ei pea kandma jõulutraditsioone, seepärast on igati kasulik keeta köögiviljarikas supp, mille sisse saab ära kasutada näiteks ahjuprae ülejääke. Soe supp hellitab kõhtu ja on mõnusaks vahelduseks.

11. Alati kui võimalik, tasuks pärast söömist ette võtta pikem jalutuskäik värskes õhus. Kui keha on aktiivne, elavneb ka ainevahetus ja seedimine.

Kui jõuluajal kõigele vaatamata olete söönud end paar kilo raskemaks, alustage kohe jaanuaris:

12. Jooge iga päev vähemalt 1,5 liitrit vett.

13. Korrastage söögiajad: hommikusöök, lõunasöök, vahepala ja õhtusöök. Toidukordade vahel pole vaja mitte midagi suhu pista!

14. Võtke kasutusele väiksemad taldrikud ja hoolitsege, et iga toidukorra juures oleks köögivilja.

15. Keetke suppe - iga päev üheks toidukorraks on hea süüa vedeliku- ja köögiviljarohket suppi, mis täidab kõhtu ja on kerge seedida.

16. Kõndige iga päev umbes tund aega.

Baltic Restaurants Estonia AS müügi- ja turundusjuhi Tiiu Endriksoni sõnul võib inimene ühe uhke õhtusöögiga manustada kolme päeva kalorinormi. Lisakoorma annavad kehale veel päevi kestvad toekad hommiku- ja lõunasöögid, kus lauale kantakse kõik, mis jõululaualt alles jäi. Ja kuigi aastalõpus lubatakse olla saabuval aastal tervislikum ja mitte kunagi enam keha nõnda piinata, algab sama trall aasta pärast uuesti.

Tiiu Endrikson annab hüva nõu, kuidas jõulud kergemalt mööda saata:

17. Söö hommikusööki. Kiirel jõulupäeval kipub ettevalmistuhinas ununema muidu nii oluline hommikusöök. Teadagi aitab just korralik hommikueine hoida ära näljasööstud päeva teises pooles. Valmista üks maitsev puder, täitev munaroog või naudi maitsestamata jogurtit külmutatud marjade ja magustamata müsliga ning alusta alles siis vajalike ettevalmistustega.

18. Kaasa lapsed köögitoimkonda. Kiirel ajal kipuvad lapsed unarusse jääma, mis tähendab, et päkapikkude toodud šokolaadivarud vähenevad tormilise kiirusega ning televiisori ja nutiseadmed mängivad kauem, kui võiksid. Baltic Restaurants Estonia esindaja soovitab lapsi kaasata köögitoimkonda. See aitab kontrollida nende söömisharjumusi, õpetab köögitarkuseid ja võimaldab perel väärtuslikult aega veeta.

19. Söö mõttega. Uuringute kohaselt võib üks inimene jõuluõhtusöögil manustada isegi 6000 kalorit. Sellise kalorite tarbimise vastu aitab kui tõstad alustuseks ühe taldrikutäie toitu, sööd selle rahulikult ära ja teed seejärel umbes pool tundi kestva pausi. See on aeg, mis kulub ajul täiskõhutunde registreerimiseks. Alles siis saad otsustada, kas soovid veel head-paremat taldrikule tõsta või on selleks korraks kõik.

20. Alternatiivne jõulupraad. Paljud jõululaua lemmiktoidud ei ole eriti tervislikud valikud ja kui kergem enesetunne on eesmärgiks, siis proovi mõnele kaloripommile asendus leida. Kindlasti ei saa maha laita eestlaste poolt palavalt armastatud sealihapraadi, sest olenevalt lihatükist pakub see loom ka väiksema rasvasisaldusega tükke. Sealiha alternatiivina võib ahjus valmistada köögiviljade ja kuivatatud marjadega täidetud krõbeda nahaga kana või maitsestada meelepäraste ürtidega kala ja serveerida see ahjus küpsenud juurviljadega.

21. Vii pere jalutama. Inimestel on kombeks istuda söögilaua taha juba pärastlõunal ja seda kuni õhtuni välja. Kutsu ellu uus traditsioon ja vii pere jalutama. Soovituslikult pärast õhtusööki, et ergutada seedimist. Ühe võimalusena võib pimeda saabudes laterna valgel metsa jalutada ja metsaasunikele süüa viia või hoopis karges õhus kingiks saadud lendavat taldrikut lennutada.

22. Kreemikoogi asemel puuviljad. Kuigi puuvilju ei soovitata kohe raske kõhutäie peale süüa, on see kehale kergem kui rammusalt kreemine koogitükk. Seda enam, et tavaliselt viib üks tükk päris mitmeni. Niisiis lisa kohe poenimekirja ka piisavalt puuvilju, mis jõululaual nähtavale kohale asetada.

23. Joo vett. Suhkruste suupistete ja jookide ning maitsekate toitude keskel on lihtne unustada veejoomist. Veendu, et söögilaual oleks veega täidetud kann sidruniviilu või külmutatud marjadega ning valige üks inimene veejoomise eest vastutama. Nii ei ole klaas kunagi tühi ja organism saab vajalikul määral niisutatud.

Dr Simeonsi dieedi konsultant ja toitumisnõustaja Aire Kängsep annab veebilehel www.simeonsidieet.ee nõu, kuidas tulla toime söömisööstudega:

24. Söö tervislikke asju, näiteks tooreid juurikaid. Kui tekib söömissööst, eelista tervislikku. Juurvilju ei jaksa keegi lõpmatuseni süüa, seega ka söömissööstud vähenevad.

25. Proovi välja selgitada, milliste emotsioonide tulemusena isud tekivad. Söömistung ei teki tühja koha pealt, vaid on tihti meie enda tundepuhangute resultaat – leia põhjus ning sellele lahendus!

26. Tuvasta toidud, mis põhjustavad liigsöömise. Näiteks pähklid või õunad võivad hoopis olla põhjuseks, sest tekitavad isu teiste toitude järele.

27. Jälgi, kas söömissööstud tekivad teatud kellaaegadel, mil sul on ennast raske kontrollida. Sellisel juhul proovi nendel aegadel mitte viibida kohtades, kus sind ümbritsevad ahvatlused. Näiteks mine jalutama, raamatukokku vms.

28. Tee vahet näljal ja isul. Kui on tõelpoolest nälg, siis suudad veel pool tundi kannatada. Kui on aga isu või tung süüa, siis pead saama seda KOHE. Tänu teadmisele, millal on tegemist näljaga ja millal võimaliku söömissööstuga, on viimast võimalik ka kergem ära hoida (näiteks joo suur klaas vett, mine välja jalutama, helista sõbrale jne).

29. Ära teadlikult osta koju snäkke. Nii pead alati vaeva nägema ja poodi minema, kui midagi näksida soovid. Siis ei tundu aga söömine enam üldse nii ahvatlev ja mõnikord jõuab mõistus enne “koju“ tulla.

30. Leia enda jaoks toimiv toitumisplaan. Menüü peab rahuldama sind igas mõttes ja söögikord peab jätma sulle täiskõhutunde, vastasel juhul tahad veel midagi ja lõpetad söömissööstudega.

31. Sõlmi toiduga rahu. Lõpeta toitude sildistamine „headeks“ ja „halbadeks“, sest keelatud vili on alati magus. Luba endal süüa kõike, mida hing ihaldab, aga tuleta endale alati meelde, kuidas üks või teine toiduaine sulle mõjub. Langeta otsuseid enda enesetunde põhjal.

32. Muutu oma probleemi suhtes avameelsemaks. Rääkimine aitab. Jaga oma muret inimesega, keda usaldad. See võib küll esialgu ebamugav olla, kuid seeläbi teadvustad ka endale oma probleemi paremini ning ei jää üksi, vaid on olemas keegi, kellele toetuda, kui on raske.

33. Sisenda endale, et mitte kunagi ei ole hilja õgimishoogu peatada. Pole oluline, kas oled söönud 100 või 1000 kilokalorit – kui sel hetkel lõpetad õgimise, oled võitja! Samuti saab alati tehtut nii-öelda heastada, kui sööd järgmisel toidukorral vähem või lähed trenni. Selleks ei tohi oodata järgmist päeva, vaid muuta oma tegevust otsekohe, selsamal momendil. Tasakaal on võti.

34. Unusta minevik ja keskendu olevikule ning tulevikule. Kui mingil hetkel sa ei suutnud end kontrollida, siis ei tasu end selles järjepanu süüdistada ning sellele keskenduda. Enda haletsemine ei paranda olukorda.