Ka eramaal asuv alajaam kujutab endast kitsendust maaomanikule, mistõttu alajaama omanik, näiteks Elektrilevi, peraks talle selle kitsenduse eest hüvitist maksma. Praegu vaieldakse, kui suur see hüvitis täpselt olema peaks. Foto: Irina Mägi

Eesti Erametsaliidu juhatuse esimees Ants Erik aga leiab, et mõistlik oleks üldse kehtestada üleüldine keskkonnamaks, mille arvelt kogutav raha läheks spetsiaalsesse fondi ja seda kasutataks ainult eramaadele kehtestatud piirangute (servituudid, looduskaitsealad, teed-trassid jmt) hüvitamiseks.

Ants Eriku arvestuse kohaselt, eeldusel, et Eestis on umbes 600 000 maksumaksjat ja keskkonnamaksu suurus oleks näiteks 10 eurot aastas, kogutaks sedasi aastas kuus miljonit erurot ja sellest oleks küllalt, et kõik omanike õlul pandud kitsendused hüvitada. Jaaks ka erametsade uuendamise toetamiseks, kuna see on küllaltki kallis töö ja avalikkuses kurdetakse, et erametsades uuendatakse lageraielanke vähe.

Ants Erik ei pea tõsiseltvõetavaks võrguettevõtete kurtmist, et vähegi õiglasema talumistasu maksmine osutub neile majanduslikult väga koormavaks. Arvestades, et võrgufirmade kasumid ulatuvad aastas miljonitesse eurodesse, ei ole sellel jutul tema hinnangul jumet, sest võrgutasude kompenseerimiseks viisil, et see maaomanikke rahuldaks, kuluks kokku vaid kuni paar-kolmsada tuhat eurot.

Eks üldiselt oleksid maaomanikud kõikide piirangutega nõus ja võiksid oma maadele kasvõi reservuaadid rajada, kui see n-ö õiglaselt kinni maksataks. Riik sellise raha ilmselgelt ka leiaks, aga teisest otsast jääks siis riigiarvesse laekumata ilmselt mitme suurusjärgu võrra rohkem metsamajandusega seotud ettevõtlusmakse.