Sel aastal ei tule sügis teisiti. Pool aastat enne valimisi peaks positsioonid paigas olema.

Üldiselt on asjalood nii, et neil, kes võimul, on natuke parem valimistele välja minna. Kõigepealt sellepärast, et inimestele meeldivad võitjad. Seda on näidanud valimised mitte ainult Eestis, vaid ka mujal maailmas.

Kui sa oled võimalik võitja, saad mõne protsendi jagu hääli rohkem. Eestis kehtib see nii Riigikogu kui ka kohalikel valimistel.

2007. aasta Riigikogu valimistel olid paar nädalat enne valimisi Reformierakond ja IRL üsna lähestikku. Siis tuli viimane uurimus, mis ütles, et ainus, kes võib väärata Edgar Savisaare saamist peaministriks, on Reformierakond eesotsas Andrus Ansipiga.

Viimase nädalaga Reformierakonna ja IRLi vahe kärises. Selle tiiva valijad läksid tõenäolise võitja poolele. Just sellest ajast pärineb Andrus Ansipi häälerekord. Kohalikel valimistel üritatakse teha sedasama.

Teine põhjus, miks on hea vahetult enne valimisi võimul olla, on see, et siis hakkavad kõik asjad valmis saama. Avatakse ristmikke ja koolimaju, lõigatakse läbi linte. Ükskõik, kes on selle teinud, plusspunktid saab see, kes kõnet peab.

Võimul olijal on võimalus näidata: vaadake, mina teen head! Opositsioonis istuja saab öelda, mida ta teeks. Paratamatus on see, et tema teeb sõnu, võimul olija näitab tegusid.

Seega Jõgeval, kus oravatel on volikogus suurim esindus, on nende väljavaated sügisestel valimistel sandimad?

See on sõnum valijale. Olgu peale, te võite saada palju kohti, aga mis tähtsust sellel on, kui te opositsiooni jääte. Teid ei ole mõtet valida.

Või suuremat pilti vaadates – sotside populaarsus hakkas Eestis tõusma osalt ka seepärast, et saadi aru: ahhaa, see partei ei pruugi ühel hetkel enam olla selline koalitsioonipartner, kelle puhul otsustavad teised. Ta võib ise saada selleks, kes hakkab otsustama, kes on koos temaga võimul ja kes ei ole.

Kui palju kohalikel valimistel partei üldse mõjub? Määrav on siiski tuntud nimi.

Siin tuleb vahet teha. Mõni suurem linn meenutab selles osas rohkem Riigikogu valimisi, aga ka 17 000−18 000 elanikuga Viimsi on tegelikult linna mõõtu omavalitsus.

Tallinna nn kuldse rõnga valdades ei ole kogukonda selle sõna ajaloolises tähenduses. Valimiste mõttes on nad nagu Tallinna linnaosad.

Kogukond ei tunne kandidaati ja tegelikult ei tunne kandidaat ka kogukonda. Tehakse parteikampaaniat ja kohalikel on vähem otsustada.