„Minu vanaisa on ka ühel veneaegsel Vigala jaamas võetud fotol, küll vaid rongile saatja rollis,“ ütleb ta.

Priidu sõnul on ta vanu fotosid Virtsu raudteest kogunud umbes viis aastat ja see on tema jaoks olnud hobi.

„Esialgu sai fotosid lihtlabaselt guugeldades korjatud ja ritta laotud. Hiljem lisandusid ka mõned mõttekaaslased, kelle abiga on paljud fotod minuni jõudnud. Mitmetes Virtsu raudtee jaamades, nende lähikonnas, leidub üksikuid selle teema huvilisi. Ilma nendeta oleks olnud võimatu sarnast pildirida kokku saada. Vaatab, mis aeg toob, ja ehk viie aasta pärast õnnestub ka tunni aja pikkune üllitis valmis meisterdada,“ ütleb Priit.

„Miks ja milleks see teema mind nõnda paelub? Liigun üsna sageli mööda ja üle vana Virtsu raudteetammi siin vana Läänemaa kandis ja alati tikub pisikene nukrus hinge, nähes, kuis aeg kõike muutnud on.
Mul otsene kokkupuude küll Virtsu raudteega puudub (sündisin paar aastat hiljem peale raudtee sulgemist), kuid kummalisel kombel olen juba varasest east osanud näha tervikpilti sellest raudsest teest. Ju olid abiks vanavanemad ja selle aegsed inimesed kes veel värskeid mälestusi pajatasid.

Eriti paelusid ja paeluvad mind kõik omaaegsed ehitised: jaamakompleksid, sillad...Kuigi selle raudteelõigu päris algus kulges üle kivide ja kändude, saabus 1930ndate aastate lõpus nii-öelda kuldaeg, kus kõik jaamakompleksid olid oma toreduses lõplikult valmis ja käiku pandi reisijateveoks mootorrong, milline arendas ka juba tänapäevamõistes arvestatavat sõidukiirust.

Olen võrrelnud erinevatel lõikudel tänase liinibussi ja toonase moorrongi sõiduaegu. Näiteks Tallinnast saab Vigalasse liinibussiga enam vähem sama kärmelt, kui seda võimaldas mootorrong 87 aastat tagasi.

Kahjuks pani sõda sellisele arengule punkti ja "õitsval" nõukogude ajal enam sarnast hoogu kunagi ei saavutatud. Raudtee vananes ja lagunes, maanteetransport võttis liiklemise üle.

Tänapäeval pesitseb sisimas tillukene lootus, et kunagi kusagilt leitakse lahendus, kuis taastada see vahva raudteelõik kogu oma ilus. Kui nüüd Rohuküla raudtee teoks saab ja hiidlased kena hooga pealinna jõuavad, siis saarlased, no ma kohe ei tea, mis sellisest asjast arvavad… Tänapäeval liiguvad Euroopas ka kitsarööpmelised reisirongid 100 km/h,“ räägib Priit.