Huvitaval moel oli rohkem lisaküsimusi naistel, kes tahtsid teada mahtude ja pudelisse villimise kohta. Samuti uuriti, kui palju rahvast on vaja, et sellist ettevõtmist töös hoida.

Saadi teada, et siin valmistatakse kaheksat eri sorti, et pudelisse villitud kasitööõlu säilib aasta ja plastiknõus koduõlu ühe kuu. See viimane on ka kõige minevam kaup.

Suvisel ajal on vaja nelja inimese töökäsi, talvel piisab paarist toimetajast.

Naised tahtsid teada ka seda, miks kannab üks õlu nime Klienditugi. Vastus oli see, et eks õllel peab mingi nimi olema ja pealegi on tegemist õllega, millele klient saab alati toetuda.

Saaremaal nimetatakse õllenõud õllekehaks ja nii on populaarne, et koduõlle järele tullakse oma õllekehaga, mis tähendabki pudelit või purki. Viimasel ajal ka 5liitrist plastiknõud.

Hea õlle saladusest rääkides ütles meister, et retsept võib olla sama, aga igal meistril on oma käekiri ning ka sama juhendi järgi toimetades tuleb õlu eri maitsega.

Meestele hakkas juttu kuulates tunduma, et tööd on vaga palju.

“Magad siin või?” uuriti. “Ei, jõuan ikka koju ka magama,” vastas mees.

“Laps ka on või?” tahtis keegi naine teada. Kuuldes, et neid koguni kolm, tehti järeldus, et ju on saanud mees siis kolm korda kodus magamas käia.

Pihtla õlleköögis sai proovida eri valmimisastmes õllesid ning proovida hamba all nii linnaseid kui ka humalaid.

“Vaadake ringi,” julgustas meister Alo. “Ärge ainult kraane tõmmake!”

Sel laupäeval ja pühapäeval avavad uksed üle 300 paiga üle Eesti. Loe lähemalt Maalehe avatud talude päeva blogist.