Dimitri Demjanov Foto: Rauno Volmar

Ta meenutas paar nädalat varem Tartu turuhoones nähtut, kui sisse marssis terve klassitäis lapsi. „Mõtlesin, et oi, kui tore – lastele näidatakse juba väiksest peale turul pakutavat toitu,” kirjeldas ta pähe tekkinud mõtet, mis hääbus kiiresti, kuna selgus, et õpetaja kiirustas lapsi takka, et nad AHHAA-keskusesse hiljaks ei jää ja turuhoonest marsiti lihtsalt läbi.

„Selle asemel, et lapsed turuhoonest lihtsalt läbi juhtida, võiks õpetaja nad leti juurde tuua ja näidata näiteks ekleere ja napoleni kooke. Annaks igaühele ka tüki kooki maitsta,” unistas Demjanov. „Me peame endale tarbijaid kasvatama, lapsed peavad toidust aru saama!”

Ta on seda meelt, et anonüümset toitu on palju. Väiketootmine on aga unikaalne ja keeruline ning siin oleks vaja, et riik „teeks ventiilid lahti” ja toetaks. „Väiketootjate toodang peaks minema ainult restoranidele,” arvas pikaaegne peakokk.

Samas rõhutas Demjanov, et restoranid ja kokad ootavad talunikelt kvaliteetset toorainet. „Kui nõukogude ajal toodi Gloria restorani hoovile lehm ja öeldi, et see on teile eraldatud lihakvoot, siis nüüd nii ei saa. Restoranid ootavad terve lihakeha asemel konkreetseid tükke, näiteks omaette pakitud lambakarreesid või lambaneere.”

Järgmisel aastal toimub Tallinnas väga populaarne tippkokkade võistlus Bocuse d’Or, mis toob Eestisse 6000 Euroopa tugevaimat toiduinimest. Demjanovi sõnul on plaan sel ajal teha väiketootjatele eraldi mess, kus saab välismaistele tippkokkadele pakkuda Eesti parimaid tooteid. Enne seda on plaanis moodustada väiketootjate ja peakokkade ümarlaud, et vastastikused ootused ja soovid läbi arutada ning parimatest parimad tooted välja valida.

„Tahaks tõsta väiketootjate osa nii kõrgele, kui võimalik,” rääkis Bocuse d’Or Eesti president Dimitri Demjanov. „Peame ütlema, et eestlased on gastronoomiline rahvus. Peame ise seda kultuuri looma!”