Ainulaadne ongi projekt just selle poolest, et tarbija – piimafarm – ei pidanud ise elektrijaama ehitusse raha investeerima. Jaama ehitas Eesti Energia taastuvenergiaettevõte Enefit Green ja selle võimsuseks on 174 kW ning toodang katab umbes 15% kogu Estonia aastasest elektritarbimisest, kusjuures üle poole firma päevatarbimisest aprillist augustini.

Põllumajandusetevõte tasub päikeseelektri eest kokkulepitud hinna, mis on omajagu odavam võrgust ostetavast. Päikesepaneelid võtavad enda alla katusel üle 1000 ruutmeetri suuruse pinna.

„Algatus Estonia piimafarmi katusele päikseelektrijaama ehitamiseks tuli Eesti Energialt, sest meie soov on tarbija juures asuvate päikeseelektri tootmisjaamadega tõsta lokaalse elektritootmise osakaalu Eesti Energia tootmisportfellis,“ jätkas Agan, lisades, et nende strateegiline eesmärk on 2020. aastaks toota 40% elektrist taastuvatest- ja alternatiivsetest allikatest.

Kaardistades oma kliente, sobis neile esimesena just Estonia OÜ, mis oli ka ise tollest pakkumisest huvitatud. Nii firma tarbimisprofiil kui ka paigaldustingimused soodustasid seal madala päikeseelektri hinna saavutamist. Agan leiab, et kuna põllumajandusettevõtted on tihti suured elektritarbijad, tasuks neil tõsiselt kaaluda lokaalse päikeseelektrijaama ehitamist.

„Päikeseenergial põhinevad hajaenergeetika lahendused on ülemaailmne trend, mis on viimastel aastatel ka Eestis laialt levima hakanud,“ märkis Enefit Greeni juht Aavo Kärmas ja lisas, et piimafarmi katusele paigaldatud päikeseelektrijaam on märgilise tähtsusega. „Enefit Greeni elektritootmisportfell on selgelt kõige mitmekesisem kogu Baltikumis, sest toodame elektrit nii tuulest, veest, päikesest, biomassist kui ka olmejäätmetest.“

Eesti Energia pakub sellest sügisest sellistele ettevõtetele kahte erinevat lahendust päikeseelektri tootmise alustamiseks, mille seast saab valida endale sobivam. Päikeseelekter Pluss lahendus on selline, mida pakuti Estoniale. Teine võimalus on ise päikeseelektrit toota ja tarbida ning soetada selleks vajalik terviklahendus Eesti Energialt ja see teenus kannab nime Päikeseelekter. Sel teisel juhul pakub energiafirma igakülgset tuge tagades sujuva teekonna elektrijaama projekteerimisest kuni tootmiseks üleandmiseni.

Estonia OÜ juhatuse esimees Ain Aasa tunnistas Maalehele, et ka neil endil liikusid tegelikult päikesepargi püstitamise mõtted ja kui meie energiahiid ise neile selle pakkumise tegi, pealegi nii soodsa, haarasid nad sellest lennult kinni.

„Kõige mõttekam ongi neid püsti panna suurte farmide juurde, kus töö käib 365 päeva aastas ja kus elektrikulu kõige suurem, järgneksid viljakuivatid, kuid seal on tööd kaks ja pool kuud aastas ja tasuvusaeg läheb pikaks,“ arutles Aasa.

Estonia suurmajand on aastaid tuntud oma otsiva vaimu poolest alternatiivenergia kasutuselevõtus. Heaks näiteks on sõnnikust elektri ja sooja tootmine, mida tehakse koostöös AS Nelja Energiaga ühisettevõttes OÜ Oisu Biogaas.