Eesti inimesed loodavad kopsakat penisoni, ent ise selleks ei säästa

Üha tuure koguva pensioniarutelu raames märgib Swedbanki Eraisikute Rahaasjade teabekeskus, et eesti inimeste ootused tulevasele penisonile on kõrged – 43% inimestest arvab, et nende tulevane pension võiks olla 80% või enam pensionieelsest palgast, 22% lepiks 60-70% ja vaid 17% oleksid rahul pensioniga, mis moodustaks poole teenitud sissetulekust.

"On teada, et täna kehtiva süsteemi alusel moodustavad I ja II sammas arvestuslikult 45-50% pensionieelsest palgast. Arvestades, kui vähesed eestimaalased täna pensioni tarbeks raha kõrvale panevad, on mõneti arusaamatu, kust pensionieas nii suuri sissetulekuid oodatakse," tüles teabekeskuse juht Piret Suitsu. "Teisalt on aga mõistetav, et pensioni tarbeks säästmiseks tänastes oludes raha veel ei jagu – inimeste tulud on väikesed ja kulud kasvavad kiire inflatsiooni tingimustes tuludest kiiremini.“

Suitsu hinnangul on täna paljude perede esmane eesmärk olla igakuiselt plussis ja koguda varuraha, et mitte kraapida kuu lõpus kokku viimaseid veeringuid, et end toita. „Ideaalis tuleks proovida kõrvale panna 5-10% tuludest. Paraku piirab paljusid lisaks hinnatõusule ka laenukoormus – buumi ajal võetud laenumakse kõrvalt säästa on väga keeruline, kui sissetulekud pole kasvanud, vaid on paremal juhul samaks jäänud või koguni kahanenud,“ rääkis ta.

Teabekeskuse poolt läbi viidud uuringu kohaselt on pensioniks säästmine inimeste arvates teiste eesmärkide seas olulisuselt 6. kohal – 16% vastanutest leiab, et pensioniks raha kogumine on oluline. Kõige tähtsamaks peavad inimesed täna aga raha kõrvalepanekut mustadeks päevadeks (68%), mis näitab ebakindlust lähituleviku osas. Võrreldes pensioniks säästmisega peetakse olulisemaks ka sääste suuremate ostude jaoks (42%), lapse hariduskuludeks (35%), remondiks (32%) või kinnisvara ostmiseks (24%). Suitsu toonitas, et reaalsuses on pensioniks säästmine teiste raha kõrvale paneku eesmärkide seas veelgi tagapool. „Kui hoiakutes peab 16% inimestest penisoniks kogumist tähtsaks, siis tegelikult teeb seda vaid 10%,“ selgitas ta.

„Samuti on murettekitav, et paljud inimesed ei mõtle üldse selle peale, kuidas eakana ära elada. Tulevase pensioni suuruse osas puudub igasugune ettekujutus 18% elanikest. Näiteks kolmandik neist, kellel säästud puuduvad, ei ole kunagi selle peale mõelnud,“ kõneles Suitsu ja lisas, et muukeelsed inimesed mõtlevad eestlastest oluliselt harvem tulevase pensioni suurusele.

Pensioni suhtes on nõudlikumad 30-49 aasta vanused inimesed, kelle seas on ka enam kõrgharidusega inimesi. "Spetsialistid ja juhid, kes teenivad täna keskmisest enam, ei ole ka vanaduspõlves nõus sissetulekute langusega,“ selgitas Suitsu. "Ootuspäraselt on tulevaste tulude suhtes leplikumad keskmisest madalamat palka teenivad inimesed. Üldiselt oodatakse tänasega sarnast tulude taset ka vanaduspõlves. Samas ollakse oma soovides realistlikud ja helesinisest pensionist ookeani ääres ei unistata – soovitakse lihtsalt säilitada harjumuspärast elustiili.“

Mida lähemale pensionile mineku vanus jõuab, seda suuremat sissetulekut teabekeskuse uuringu kohaselt vanaduspõlves soovitakse – 42% 50-59-aastaste inimeste meelest peaks pension juba täna olema olema 80% või enam kehtivast keskmisest palgast. Neljandik selles eas inimestest usub, et piisaks kuni poolest keskmisest palgast; neljandik ootaks 60-70% ja kolmandik 80-100% keskmisest palgast.

Täna on keskmine pension 304 eurot (35% keskmisest palgast), keskmine palk oli teise kvaratali seisuga 857 eurot.