MTÜ Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse esimees Krista Habakukk ütles, et valitud teemad on elutähtsad: “Eestis ei taheta öelda, et meil on tekkinud perifeersed alad. Räägitakse pehmelt kaugetest kantidest, kuid tegelikkuses jagatakse inimesi elukoha järgi juba ammu kategooriatesse.” Selleks et elu külades võiks jätkuda, on maapiirkondadel vaja riigi tähelepanu.

Habakuke sõnul ei oota maapäevale kogunejad maal elamise eest pealemaksmist või eritingimusi, vaid soovivad tõmmata probleemidele tähelepanu, nagu ka sellele, et enne otsustamist inimesi kuulataks. “Tavaliselt enne otsustatakse ja siis kuulatakse,” tõdes Habakukk.

Oodatud sündmusena kuulutatakse maapäeval välja ka seekordne aasta küla. Valiku teeb kuueliikmeline žürii, kes külastas suvel kõiki kandideerinud 15 küla. Igal külal oli enda tutvustamiseks vaja täita põhjalik ankeet ning valmistada ette kahetunnine tutvustav ringkäik.

Aasta küla valitakse üle kahe aasta ja võitja kuulutatakse välja traditsiooniliselt külade maapäeval. Eelmisel korral osutus valituks Lustivere külade piirkond Jõgevamaal ja rahva lemmikuks sai netihääletusel Karala küla Saaremaal.

Tänavu tullakse maapäevale kokku Säreveres Järvamaal, kus kahe esimese päeva tegemistest võtavad osa üle Eesti kõigist maakondadest saabunud külade esindajad ja kutsutud külalised. Pühapäeval on maapäev avatud kõigile huvilistele. Meelelahutuslikus vormis näeb improteatri esituses arutelude tulemusel sündinud mõtteid ning paljud tuntud inimesed avavad end elavas raamatukogus.