Foto: Chaga Health

Musta pässiku istandused on end juba tõestanud meie põhjanaabrite juures ja nüüdsest on ka Eesti metsaomanikel võimalik mets uuenduslikul meetodil tulu teenima panna.

Kasvatuse idee üks autoritest on tunnustatud meditsiiniseente ekspert ja Chaga OÜ projektijuht Hardi Põder, keda seob pikaajaline kogemus maineka Belgia seenelaboriga. „Eestimaa loodus on meie visiitkaart laias maailmas, kuid erinevad keskkonnaga seotud probleemid tõstavad üha häälekamalt pead. Peame mõtlema sellele, kuidas säilitada tasakaalu meie metsades,“ selgitas Põder ja lisas: „Seetõttu olemegi välja töötanud uuendusliku lahenduse ja pakume esimest korda Eestis võimalust metsaomanikel oma kasemetsa rajada meditsiiniliste seente istandus. Tulu teenimiseks ei pea metsa maha võtma, vaid istutama puudele rahvameditsiinist tuntud tegija chaga. Metsa saab nüüdsest tootlikuks muuta seenekasvatusega.”

Foto: Chaga Health

Mis kasu saab metsaomanik?

Teatavasti on paberipuu hind viimasel ajal languses. See tekitab omakorda küsimuse sellest, kuidas kasumlikult majandada. Meditsiiniseente kasvatamine võimaldab panna madalama viljakusega kodumaised kasemetsad jätkusuutlikult tulu teenima. Selleks tuleb vähemalt kümne aasta vanustele ja minimaalselt 10 cm läbimõõduga kasepuudele „istutada“ chaga-tüüblid, mis kannavad enda peal seeneniidistikku. Tüübel pannakse kasepuusse puuritud 4 cm sügavusse auku. Augud puuritakse ja tüüblid istutatakse kuni 2 m kõrgusele.

Meditsiiniliste seente istanduste rajamise idee sündis praktilisest vajadusest. Tõrvas asuv pereettevõte Chaga OÜ on Eestis tuntud tegija erinevate loodustoodete valmistamises ja müügis. Nende Chaga eliksiiridest on kujunenud tarbijate hulgas hinnatud tervist toetavad toidulisandid, mis aitavad praegusel viirushaiguste leviku tippajal organismi vastupanuvõimet tõsta.

Tolle eliksiiri valmistamisel kasutatakse lisaks teistele kodumaistele ravimtaimedele, nagu raudrohi, männikasvud ja mesi, musta pässikut ehk chaga’t. Üha kasvav huvi eliksiiride vastu nii kodumaisel kui ka rahvusvahelistel turgudel viis aga Põdra ja tema meeskonna Chaga OÜs küsimuseni, kuidas olla kindel, et kvaliteetset toorainet – musta pässikut – jagub ka tulevikus. Nii sündiski koostöö maailma ühe edukaima meditsiiniseente laboriga Belgias, kuhu saadeti Eestist pärit chaga, mida Belgias seeneniidistiku abiga tüüblite peal n-ö paljundatakse. Esimeses etapis istutati Eestis 20 000 tüüblit.

Foto: Chaga Health

Metsadele liiga ei tehta

Põdra sõnul on Eesti ainulaadne paik. Sarnaseid kasvutingimusi ega puhast looduskeskkonda mujalt ei leia. See loob ideaalsed eeldused kvaliteetsete meditsiiniseene kasvatamiseks ja korjamiseks. „Soome on aastakümneid taolise metsa väärindamisega tegelenud ja metsale ei sünni sellest mingit kahju. Aeg-ajalt küsitakse minult, kas kasepuu sureb, kui chaga-tüübel kasvama panna. Soome kolleegide kinnitusel seda ei juhtu, sest chaga kasvab sümbioosis kasepuuga. Ajal, mil kuuleme iga päev uudiseid metsade maha raiumisest, on chaga-tüüblite istutamine alternatiivne tulu teenimise võimalus,“ ütles Põder. „Võtame kohustuse korjatav pässik saagina tagasi osta. Kasepuud annavad saaki kolm korda iga 5–7 aasta tagant ja esimest korjet saab teha viis aastat pärast tüüblite paigaldamist,“ selgitas Põder.

Põdra kinnitusel antakse metsaomanikele ka 100% kasvugarantii, mis tähendab, et kui chaga-tüübel mingil põhjusel kahe aasta jooksul kasvama ei lähe, istutatakse tasuta uus tüübel ja viiakse läbi kvaliteedikontroll iga kahe aasta tagant.

Tule infopäevale

Möödunud sügisel alustas Hardi Põder infopäevade korraldamisega erinevais Eesti paigus, et kõik meditsiiniseente istanduse rajamise vastu huvi tundvad metsaomanikud saaksid praktilise koolituse sellest, kuidas tüüblite paigaldamine päriselt välja näeb.

Näiteks ütles Taavi Ehrpais, Vardi metsaühistu juhatuse esimees ja üks esimesi metsaomanikke, kes otsustanud säärasel moel kasemetsa väärindada ja chaga oma puudele istutada, et taoline algatus tuli talle esialgu üllatusena. „Meditsiinimaailmas on chaga tuntud tegija ja selgus, et selle kasvatamine annab metsas tegevust ajal, mil muud toimetused on pausil,“ nentis Ehrpais. „Kindlust chaga kasvatamist omal käel proovida andis idee algatajate lepinguga võetud kohustus saak kokku osta. Kuna kasvatuse tutvustajad on toidulisandite tootmises tuntud tegijad ja nad vajavad toorainet pikas perspektiivis uute turgude nõudlusega toimetulekuks, otsustasin seda proovida.“

Juba lähiajal toimub kaks metsa väärindamise infopäeva. Neist esimene leiab aset laupäeval, 29. veebruaril kell 11–13 Raplamaal Märjamaa vallas Purga külas Vardi metsaühistus.

Tasuta infopäev toimub ka Lõuna-Eesti huvilistele. Hardi Põder ootab kõiki huvilisi laupäeval, 14. märtsil kell 11.4514 Tõrvas aadressil Jõe tn 1.

Infopäevad on kõigile huvilistele tasuta, aga vajalik on eelregistreerimine, mida saab teha kodulehel chagahealth.eu.