Eestlased söövad oma pitsa asemel välismaist
Poodide sügavkülmariiulitel pakutakse laia valikut külmutatud pitsasid, mida tuleb praeahjus vaid kümmekond minutit küpsetada. Enamik ostjaid ei pruugi aga teada, et kenades eestikeelsetes karpides küpsetised ei olegi Eestis tehtud.
Pakendite tagaküljelt väikest kirja uurides selgub, et Premia logo kandvad Maahärra pitsad on valmistatud Austrias või Saksmaal ja Härmavilja pitsad Balbiino tellimusel hoopis Poolas. Dr Oetkeri itaaliapärased lahtised pirukad tulevad Poolast ja Saarioineni omad Soomest.
“Eestlane on pitsasööja küll ja eelistab muidu eestimaist, kuid ostab Poolas tehtud eestikeelse kirjaga pitsat,” tõdeb Vičiunai Baltic OÜ müügidirektor Erge Kalbus.
Seda tõdedes võib Kalbusel olla ka väike okas hinges. Valmistatakse ju Eestis, Vičiunai Gruppi kuuluvas Paljassaare kalatööstuses, igal aastal lausa miljoneid pitsasid.
Selleks kulub sadu tonne kohalikku toorainet – jahu, õli, sinki ja juustu. Kuid enamik toodangust, mullu valmistatud ligi 2400 tonnist lausa 98,4%, müüakse piiri taha.
Pitsapõhjad lavaši asemel
“Eestlased arvavad Viči märgi puhul, et see on Leedus tehtud,” lisab Kalbus.
Kuid nii see pole. Jah, paksu põhjaga Viči Bistro pitsad on tõesti tehtud Poolas Iglotexi tehases, aga tootjatehase logo on pakendil selgelt välja toodud. Nende müügiga alustati Kalbuse sõnul siis, kui Vičiunai Grupil ei olnud veel oma pitsatootmist.
Paljassaare tööstuses valmistatakse Viči pitsasid juba viiendat aastat ja praeguseks on neid sortimendis 45 nimetust.
Kõige popim on seene-singi ja sellele järgneb salaami. Ainult Ida-Euroopa riikide jaoks valmistatakse tuunikala- ja krevetipitsat.
Üle poole Paljassaare pitsatoodangust müüaksegi Venemaale, Valgevenesse, Ukrainasse ja Kasahstani.
“Kasahstani läheb väga palju pitsapõhjasid, ju kasutavad nad seda kohaliku leiva lavaši eest,” arvab Paljassaare kalatööstuse kvaliteedijuht Karin Karnö.
Ülejäänud eelküpsetatud õhukesel põhjal lahtised pirukad söövad ära Rootsi, Norra, Balti ja Kesk-Euroopa riikide tarbijad.
Kuna enamik toodangust eksporditakse, pole Eesti turu jaoks eraldi eestikeelseid pakendeid tehtud.
Seevastu Eesti teine, palju väiksem pitsatootja on oma pakenditele lausa kirja pannud, et nende toode on Eesti kokkade tehtud.
“Konkurendid toovad ju Poolast sisse ja panevad eestikeelse pakendi ümber,” põhjendab seda OÜ Reinu Toidukaubad juhataja Agur Lehis.
Ühe minutiga valmis
Lehise juhitavat firmat eristab suurtest konkurentidest ka see, et enamik Reinu pitsasid on jahutatud ja vajavad vaid mikrolaineahjus soojendamist.
“Kui muidu läheb praeahju soojendamiseks 10 ja pitsa küpsetamiseks teine 10 minutit, siis meie toode on pärast üht minutit mikrolaineahjus valmis,” toob Lehis välja.
Samas ei ole jahutatud pitsasid lühikese realiseerimisaja tõttu võimalik eksportida.
Tartus asuvas tootmishoones valmistatakse keskmiselt 2000 Reinu pitsat päevas ja kolmandik neist müüakse piiri taha, peamiselt Soome, ja enamasti sügavkülmutatult.
“Kui eestlased eelistavad suhteliselt rikka maitsebuketiga pitsasid, siis Soome pool tahab lihtsaid maitseid,” selgitab Lehis.
Vähemalt 10 viimast aastat on Eestis menukiteks sinki ja hakkliha sisaldavad tooted. Need annavad kaks kolmandikku ligi 40st eri maitsega pitsa müügist.
KOMMENTAAR
ANNIKA VILU
Selveri avalike suhete juht
Eestlased ostavad pitsat ikka maitse ja hinna järgi, toote päritolumaa pole ilmselt nii oluline.
Kõige sagedamini leiab tee ostukorvi just külmutatud pitsa – 59 protsendil ostudest. Soojad pagarileti pitsad moodustavad müügist 24 ning jahutatud 17 protsenti.
Külmutatud pitsadest on enim ostetud Dr. Oetkeri kaubamärgi tooted (36% külmutatud pitsade müügist), teisele kohale jäävad Maahärra pitsad (24%). Paljassaare kalatööstuses toodetud Viči pitsad moodustavad vaid 10 protsenti.
Jahutatud pitsasid on sortimendis vähe, peamiselt ostetakse Soome päritolu Saarioineni kaubamärgi tooteid.
Selveri enda pagarileti pitsadest on konkurentsitult kõige populaarsem minipitsa singiga, millele järgnevad hakkliha- ja singipitsa.
