Pead sai katse jooksul pestud nii peenleiva kui ka tumeda vormileivaga. Leiva sort tulemust minu meelest ei mõjutanud. Küll aga mõjutas viis, kuidas leiba juustesse kanda.

Esimesena katsetasin soovitust võtta kuivanud leivakannikas, teha leib niiskeks ja hõõruda see mööda juukseid laiali. Minule selline leiva juustesse kandmise viis ei meeldinud. Leivakannikas lagunes käes ära, juuksed jäid pudiseks ja puhastava tulemuse saamiseks tuli hiljem pead pikalt hõõruda. Ka hilisem loputamine läks üle kivide ja kändude, sest peenikest leivapuru oli juustest raske kätte saada.

Teise katsena võtsin kaks värsket leivaviilu, murdsin need tükkideks ja valasin peale kummeliteed. Teed valasin topsikusse just nii palju, et leivatükid kaetud said. Lasin leival ja kummeliteel mõned minutid seista ning tampisin leiva pudrunuiaga katki. Kandsin tekkinud pudru juustesse. Loputama asusin mõned minutid hiljem.

Pudrunuiaga katki tambitud ja leotatud värsket leiba oli juustest palju lihtsam kätte saada, sest leivamass tundus olevat libedam.

Juuksed jäid pärast pesu säravad ja väga pehmed. Eraldi äädikaveega loputada polnud enam vajadust. Puntraid, mida välja kammida ka ei tekkinud.

Edasi loe SIIT.