Eutrofeerumine on endiselt kõige tõsisem probleem. See tähendab, et Läänemeri on reostunud fosfori- ja lämmastikuühenditega, mille liigset sissevoolamist põhjustavadki põllumajanduses kasutatavad väetised. Meil kehtib täielik väetisetootjate ja pestitsiidimeistrite ülemvõim. Väetisefirmad korraldatavad õppepäevi, kus tegelikult õpetatakse põllumehi üle väetama.

Põllumajandus saab praegu väga suuri Eruroopa Liidu toetusi, mille eest ostetakse väetisi ja pestitsiide ning pannakse neid ohtralt põllule. See teenib ainult tootja huve, aga peaks mõtlema laiemalt. Ei saa olla nii, et avalik raha antakse erakätesse ja selle eest tekitatakse avalikku kahju.

Taimede kasvuks soodsate ainete ülemäärane merre paiskamine tähendab, et jälle õitsevad meie lahtedes mürgised sinivetikad, inimesed ei saa suplema minna ning ka kalad võivad hakata massiliselt surema.

Vohama hakanud veetaimede lagunemine hägustab omakorda vett, seal väheneb hapnikusisaldus ning see võib mõjuda kaladele hukutavalt. Kui me hüpoteetiliselt saaksimegi seda reostust vähendada, siis muutused meres hakkaksid toimuma väga pika aja jooksul.

Keskkonnareostus on avalik kahju, see on skandaalne asi. Tegelikult me tahaksime avaliku raha eest avalikke hüvesid ehk rohkem põllumajanduskeskkonna hoiule suunatud meetmeid.

Veel rääkis Piirimäe, milliste meetmetega saaks valitsus Läänemerd kaitsta ning miks pole riik seni loodusõbraliku põllumajanduse meetmeid kasutusele võtnud. Sellest loe edasi Pealinna portaalist.