Pühi suu puhtaks! Foto: Sven Začek

Aasta looma toimkonna korraldatud luulekonkursil „Kopral kodu kaldavees“ osales ligi 400 võistlustööd koolidest üle Eesti. Tihedas konkurentsis valis žürii välja 26 parimat.

„Kõigis luuletustes olid kobraste hambad kollased ja oranžid, mitte valged – oleme sellest aastate tagusest eksitavast hambapasta reklaami mõjust lahti saanud,“ mainis aasta looma toimkonna liige Helen Arusoo. Ta lisas, et luuletustest said nõrgemad punktid need , kus oli bioloogiliselt vale info pandud üksnes riimi pärast. „Tervitasime aga fantaasiat – kuidas kobras nirgile külla läheb või naist võtab – lustakust peab olema!”

Arusoo tõi välja, et põnevate nüanssidena kasutasid mitmed kirjutajad kopra vanemat, soome-ugri päritoluga nime „majajas“, samuti toodi esile kopra karva kvaliteeti. „Aga kopranõre tervislikke omadusi väljendas ainult üks luuletus, mille põhjal tundub, et teadmised kopranõre väärtuslikkuse kohta on hääbuma hakanud,” selgitas Arusoo.

Parimate tööde autoritele ning aktiivsematele õpetajatele on auhinnaks välja pandud preemiaretk Eesti pikima kopratammi juurde, et tutvude piibri tegevusjälgedega koos “Osooni“ autori ja loodusmehe Tarmo Mikussaarega.

Nüüd valik parimaid luuletusi, et killukesi kopraluule kuldvaramust 2019


Piiber

Jakob Vahi, Kohila gümnaasiumi 4. klass

Kas oled kuulnud loomast nimega piiber?
Mõnel tema tempudest täitsa siiber.
Ta Eesti närilistest suurim,
võimsa majaehitajana looduses ruulib.
Rajab endale kodu kõrge,
teda ennast näha pole kerge.
Nii kui haistab ohtu insenerist saks,
sabaga lööb vastu vett ta plaks.
Päeval urus peeru laseb,
öösel paneb tammi uued kased,
Uhked lõikehambad oranži värvi,
reklaamimehe ajab täitsa närvi.
Truu kaasa ja hoolas isa oma perele,
heaks eeskujuks Eesti mehele.


Kobras

Karl Sebastian Mäesalu, Kohila gümnaasiumi 4. klass

Kopra teine nimi piiber,
tammi ehitamise liider.
Uhke ehitusmees on vees,
okste, muda, savi sees.
Nii ta suure tammi teeb,
ikka jälle veel ja veel.
Talle meeldib maitsev roog
vesikupp ja pilliroog.


Asjalik kobras

Madis Kahro, Laagri kooli 5. klass

Elas kord jõekaldal kobras,
vetikate sees tema sobras.
Ehitas puuokstest tammi,
end varbaküünega kammis.
Puuvõrseid, veetaimi nosis
ja kopratari ta kosis.
Tegi perele hunniku - pesa,
nii lahe on olla ju isa!
On kobras üks asjalik vend,
aasta loomana tutvustab end
Kui sul kopra nimest saab siiber,
siis ütle temale piiber.


Kopralugu

Helena Adriana Rüütel, Tallinna 21. kooli 7. klass

Kobrast teatakse veel kui piibrit,
tammide ehitamise liidrit.
Pole puudelangetamisel muret,
sest neid ta hammastega pureb.
Euroopa suurim näriline,
karv mustjaspruuni värviline,
see kare-pehme tema kehal,
sarvsoomused kaitseks sabal.
Ta oma keskkonna vormija
ja lisaks oskuslik ujuja.
Mil tugev on jõgede vool,
abiks lame saba kui rool.
Vaikse jooksuga veekogudes,
kus lehtpuud on kalda ääres,
suures kuhilpesas veedab aega
või sügavaid urge kaevab.
Taimetoiduline loomake,
kel maitseb hästi pajuke.
Ta lehti-rohtu suvel näksib,
ent talvevaruks kogub oksi.
Mais-juunis pojad sünnivad,
kolm-neli neid siis pessa saab.
Kuid pole kerge piibreil elu,
neid jahivad nii hunt kui karu.
On kobrast hüütud majajaks,
sel aastal hinnatuimaks loomaks,
sest kaaslasena truu ja paikne
ning usin, hooliv, kodukeskne.
On teised liikmed samas peres
kõrge au sees Kanadaski suures.
Tal positsioon seal riigis oluline,
sest rahvusloom ju pole tavaline.


Aasta loom

Hendrik Jegonjan, Peetri kooli 7. klass

Paksus metsas Pärnumaal,
Kabli külast kaugemal,
kaasikutest edasi,
just siin ta elabki.
Koprapere peremees,
ojakalda uru sees,
mille ise ehitas,
samblaga soojaks vooderdas.
Kopramaja ukse all,
koduehe - võimas tamm.
Kuidas ta küll selle ladus?
Millest tegi? Keegi abiks?
Ladus kasetüved ritta,
pani peale rohumättad.
Viskas kivid plirtsti - plärtsti
torkas oksad risti - rästi.
Kuidas suutis seda kobras,
kes nii pisike ja habras?
”Vaata, mis on suus tal!”
”Kae, mis on keele all!”
Hambad tal kui puidupeitlid,
käpad tugevad kui meistril.
Pole mingi õnneloos,
et kobras Eesti aasta loom!


Kopral kodu kaldavees

Sten Petti ja Tony Kukk, Ülenurme Gümnaasiumi 4. ja 5. klass

Kopral kodu kaldavees,
ta ka muidu vahva mees.
Närib nii, et must on maa,
ei tal iial küllalt saa.
Tal materjali ehituseks vaja,
sest valmima peab euronõuetega maja.
Uhked käigud ja süsteemid,
seintel üles pandud skeemid.
Koprakuhil tugev kui tamm,
ei sealt üle käi meie ramm.
Vaata ja vaid imesta,
ära ära minesta.
Kadestusega ma tõden,
tahaks olla kopra õde.
Kannaks uhket kasukat ja
puutööd teeksin tasuta.
Oleks vegan, poleks tõrelubaks nuusutada nõre.
Ära nina kirtsuta,
ega liialt pirtsuta.
Ise oma kodu valvan,
me ju pole üldse halvad.
Jah, silme ees meil siht on selge,
elu Eestis tundub helge.


Kopral kodu kaldavees


Annette Maria Hermaküla, Tallinna 21. kool 10. klass)

Kaldavees on kopra kodu,
neid seal elab terve rodu.
Muudkui paisutavad ja ehitavad,
maaomanikud vaid õlgu kehitavad…..
Teha koprast mantel, krae?
Või ta saba ära prae?
EI!
Ta meie aasta loom,
meile palju rõõmu toob
(ökosüsteemi uueks loob).
Kopral kodu kaldavees
Kobras üks isesugune kuju,
egotsentriline on tal tuju!
Kobras tõesti kaasaaegne loomtaimetoitlus on ju mood!
Puudelangetus tema eluviis,
kas mitte inimese töö ei ole langetada hiis?
Näriline ümbritsevat keskkonda disainib,
inimene teda seetõttu halvasti mainib.
Kuid kopraga ei saa pahandada,
meil kombeks liigirikkust kahandada!
Kobras aga õdusaid residentse loob,
sellega neljajalgseid kokku toob.
Välimuselt on karvapall jässakas ja tugev,
hammaste kollasus on lausa jube!
Kikud kollased kui kaevuvesi,
keegi ei tea, mil majajas neid viimati pesi.
Selle eest on 30-kilose saba isemoodi,
kas tõesti vanamehe otsus, et selline loodi?
Hänni peal justkui soomused,
pole mitte raske koorem see?
Ökosüsteemi mõjutajaliik on ohus,
tema hoidmine peaks olema meile raudne kohus!


Koprapere oma kodu kaitsmas


Vesse Leok, Pärnu Mai kooli 4. klass,

On tunda kevadet õhus,
kopraemal pojad kõhus.
Pliks-plaks vette -
see kopraisa sabalöök.
Pooleli jääb kopraema söök,
sest lähenemas oht.
Nüüd vaata ette!
Koos kaitsta tuleb kodu,
see siin on meie lodu.
Pesa ründab kobras noor,
kes pageb vana koprapaari eest kui nool.


Kopral kodu kaldavees


Oliver Siirus, Loksa gümnaasiumi 2. klass

KOPRAL KODU KALDAVEES
KAS SA TEAD, KES ON SEE MEES?
KES ELAB VAIKSELT KALDAVEES?
KOHT, KUS PUUD ON LANGEND MAHA,
SEAL ON LOOTUST TEDA NÄHA.
MAITSEVAD NII HAAB KUI PAJU,
LEPAST EHITAB VAID MAJU.
SABA LAI, KUI LABIDAS,
PRUUN ON TEMA KASUTAS.
SEE ON KOBRAS -AASTALOOM!
NII RÕÕMU, KUI KA MURET TOOB!


Kobras


Jesse Esna ja Oskar Järve Tallinna Lilleküla Gümnaasiumi 4. klass

1.
Ta toitub kaladest,
ühest meie paladest.
Ta karv on pruun nagu karul
ja saba nagu palk metsasalus.

REFRÄÄN:
Ta ehitab nii kui arhitekt
palju osavam kui Lotte multas Adalbert.
Ja hambad suus tal kui pussid
ning tammed lahedad nagu lossid

2.
Vaenlasteks tal hunt, karu ja rebane.
Kuid teised loomad saadab seenele.
Ta tegutseb vee all nagu tuuker
ja ujub nagu skuuter.

REFRÄÄN

3.
See on meie lugu koprast.
Eesti loomast toredast.
Ta ära tunneb iga laps, sest
tuttav on ta hambapasta reklaamidest.


Aasta looma räpilugu


Lisete Ilves, Võru Kreutzwaldi kooli 3.klass

Arva ära, kellest on meil täna juttu?
Inimeste eest poleb ta tihti peitu.
Ta on natu pontšakas
ja üldse mitte jonnakas.
Hambad on tal koledad,
kuid pidevalt neid teritab.
Raieluba ta ei vaja,
puid ta rajub, seal kus vaja.
Jõele tamme ehitab,
veed ta üles paisutab,
inimestele ainult peavalu tekitab.
Tema on tõesti väga töökas loom,
öösiti kui magame on ta ikka hoos.
Teda võime näha, nii kaldal kui vees,
oma urus pole ta kunagi üksinduses.
Sabaga lööb plärtsu, kui ta tunneb ohtu,
inimestel pole tema vastu mingit rohtu.
Armastab ta taimi süüa, nagu meie veganid,
kas te ära tundsite, kobras on ju see.