Foto: Wikimedia Commons

1. oktoobril algas jahihooaeg põtradele, metssigadele, metskitsedele ja punahirvedele.

„Asulavälistel teedel tuleb olla autojuhtidel tavapärasest veelgi tähelepanelikum, kuna nii jahihooaeg kui ka kogenematute noorloomade vanematest võõrdumine ja loomade jooksuaeg suurendavad metsloomade teele sattumise võimalusi. Eriti tähelepanelik tasub olla õhtul hämariku ja varahommikul koidu ajal, mil metsloomad on rohkem liikvel. Kui loom ilmub teele, tuleks kannatlikult oodata kuni ta sealt lahkub ja veenduda, et puude-põõsaste varjus veel teisigi kaaslasi teele tulemas ei ole,“ jagas soovitusi Aimar Rakko, Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja.

Maakondlike jahindusnõukogudes kinnitati Eesti ulukipopulatsioonide ja nende põhjustatud kahjustuste ohjamiseks 2019/2020. a jahihooajaks Eestis järgmised küttimismahud: 5966 põtra, 2459 punahirve, 31619 metskitse.

Sigade Aafrika katku ohjamiseks tuleb sel jahihooajal küttida 5170 metssiga, et viia metssigade arvukus tasemele alla ühe isendi 1000 ha kohta.

Uluksõraliste jahipidamine on eelkõige vajalik selleks, et ohjata nende kõrget arvukust meie looduses ja vähendada ulukite põhjustatud kahjustusi. Näiteks on metskitsede kõrge arvukuse tõttu kasvanud nende tekitatud kahjustused metsaomanikele ja põllupidajatele ning sagenenud on ka metskitsedega toimunud liiklusõnnetused.

Ettevaatlikud peaksid olema ka seenelised-marjulised. Kui metsas liikujad sattuvad jahipidamise piirkonda, tuleb olla nähtav. Raadio teel katkestatakse jahipidamine kuni vajaliku ohutuse tagamiseni.