"See on väga tore, et Euroopa Liidu toiduabiprogramm on õnnestunud käivitada ja et see toidupankade jaoks väga oluline töölõik saab nüüd alata. Eestis on kahjuks palju inimesi, kes sellist abi vajavad, ja ma loodan, et programmi kasvades ja arenedes saab sellest osa üha enam toimetulekuraskustes inimesi,“ kinnitas Eesti-Hollandi Heategevusfondi ja Toidupanga juht Piet Boerefijn.

Kevadel viie aastaseks saava Toidupanga jaoks on Boerefijni sõnul tegemist hiigelprojektiga, mis nõuab senisele võrgustiku kiirele laienemisele lisaks arenguhüpet nii logistilises kui haldussuutlikus tähenduses. „Vajame veel siin-seal juurde uusi koostööpartnereid valdades ja väiksemates linnades, selleks et toiduabi oleks võimalikult hästi kättesaadav. Eriti olulisel kohal saab olema koostöö kohalike omavalitsustega,“ rõhutab Boerefijn.

Õigus toiduabile on toimetulekutoetust taotlenud inimestel, kes vastavad toimetulekutoetuse saaja tingimustele või kelle sissetulek pärast eluasemekulude maha arvamist ei ületa kehtestatud toimetulekupiiri enam kui 15%. Samuti saavad toiduabi kodutute öömajades viibivad elukohata inimesed.

Toiduabipakkide jagamisel on oluline roll olemasoleval toidupankade võrgustikul ja senisel partnerite ringil, kuid kindlasti kaasatakse ka uusi partnereid. Täpsem info jagamispunktide asukoha ja jagamiskuupäevade kohta on üsna pea leitav Eesti Toidupanga veebilehel www.toidupank.ee/euroabi.

Koos omafinantseeringuga on Eestil aastani 2020 kasutada kokku ligi 8,9 miljonit eurot toiduabi jagamiseks, mida toetab „Euroopa abifond enim puudust kannatavate isikute jaoks“. Abifondi toetuse kasutamist koordineerib sotsiaalministeerium. Toiduabi jagamist korraldava partnerorganisatsiooni leidmiseks viis ministeerium läbi avaliku hankekonkursi. Paralleelselt on ministeeriumil käimas riigihanke toidu ostmiseks, mille tulemused selguvad lähiajal.