Teised esialgsed olulisemad järeldused on järgmised:

- ühekordsed kofeiinikogused kuni 200 mg ei tekita ohtu täiskasvanute (18–65 a) tervisele; seda ka juhul, kui kofeiini on tarbitud vähem kui kaks tundi enne tugevat treeningut;

- on ebatõenäoline, et kofeiinil ja teistel "energiajookide" koostisosadel (nt tauriin ja D-glükuronolaktoon) või alkoholil oleks kahjulik koosmõju.

- rasedate puhul ei põhjusta kofeiinikogused kuni 200 mg päevas ohtu loote tervisele;

- lastele (3–10 a) ja noortele (10–18 a) loetakse ohutuks päevaseks kofeiinikoguseks 3 mg kehakilogrammi kohta;

- ühekordne kogus 100 mg võib tuua endaga kaasa magamajäämise edasilükkumise ning halvema unekvaliteedi järgneva 3-4 tunni jooksul.

EFSA ootab sel teemal põhjendatud kommentaare ja tagasisidet 15. märtsini 2015 oma kodulehel.


Huvitavaid fakte kofeiini kohta:

Kofeiini suurimad kontsentratsioonid on leitud kohvitaimede ubades ja lehtedes, tees, yerba mates, guaraanamarjades, koolapähklis ja kakaos.

Kofeiini on leitud enam kui 100 taime ubades, lehtedes või viljades, kus arvatakse teda toimivat kui looduslik pestitsiid, mis halvab ja tapab teatud putukaid, kes neid taimi söövad.

Veebileht www.toitumine.ee kirjutab, et suured kofeiinikogused võivad avalduda erinevalt, näiteks ärrituvuse, närvilisuse, ärevustunde, rahutuse, segaduse, paranoia, hallutsinatsioonide, pingeseisundi, peavalu, pearingluse, unetuse, isukaotuse, kõhulahtisuse, iivelduse, punastamise, käte värisemise, vereringehäirete, arütmia, madala vererõhu või valutundetusena.

Need sümptomid võivad ilmneda nii pika- kui ka lühiajalisel tarvitamisel ning võivad olla kofeiinimürgistuse tunnusteks. Pikaajaline kofeiini ületarbimine võib täiskasvanutel esile kutsuda vaimseid rahutusi: une- ning ärevushäireid.

Valdav osa Eesti poodides müüdavatest energiajookidest sisaldavad kofeiini 32 mg/100 ml kohta.