Foto: Madis Must

"Kuna lipumärgi ja selle Germundi pakenditel kasutamise osas on ebakõlasid, saatsime me novembris neile ka sellekohase märgukirja, millele ettevõte pole veel reageerinud," ütleb Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

2009. aastal Toiduliidu poolt kasutusele võetud rahvuslipu märk näitab, et toode on valmistatud Eesti ettevõttes eestimaalaste maitse-eelistusi silmas pidades. Tooraine päritolu ei oma siinkohal tähtsust.

Lipumärgi statuudi kohaselt ei peeta valmistamiseks aga toidu pakendamist, sorteerimist, puhastamist, kuivatamist või muud vähetähtsat käsitlemist. Sel juhul ei tohiks lipumärki kasutada.

"Lihtsalt pakendamine ei sobi kohe kindlasti. Röstimine ja muu säärane töötlemine võiks sobida. See võib aga tekitada küsimuse, kas lisandväärtust on piisavalt antud," sõnab Potisepp.

Lipumärk vaid mõnel tootel

"Pole võimatu, et osade tarbijate jaoks on märgid kõik segamini ja lipumärgi puhul arvatakse ekslikult, et tegemist peaks olema Eestist pärit toorainega ja loomulikult pähklid ju seda pole," selgitab Maalehele Germund Hulgi OÜ üks omanikke Aivar Vomm.

Tema sõnul on ettevõttel üle saja pakendatud toote ning lipumärki kasutatakse neist vaid üheksal.

"Kasutame märke vastavalt sellele, nagu seadus on seda ette kirjutanud ning käsitlenud. Nii ei kasuta me märke lihtsalt pakendatud või kokkusegatud toodetel," ütleb Vomm.

Enne lipumärgi kasutuselevõtmist konsulteerinud ettevõte nii Toiduliidu kui ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga. Viimane väljastab ristikumärki, mis annab tunnustust toote kõrgest kvaliteedist ning mis samuti mõningate pähklisegude pakendit ehib.

"Arvan isegi, et lipumärgi kasutamine siin töödeldud pähklitel on väga hea, sest teeb tarbijale lipumärgi olemuse väga hästi selgeks. Kuna tarbija saab selgelt aru, et kasutatavad pähklid ei kasva Eestis, siis saab tarbija seda enam aru, et Eestis on lisatud antud toodetele lisandväärtus ning et nende toodete taga on Eesti inimeste töö ning pingutus ja tootmine," selgitab Vomm. "Tarbijad saadavad meile tihti küsimusi erinevatel teemadel, aga lipumärgi osas pole veel ühtegi küsimust tulnud ehk tarbijale on selles osas meie toodete olukord selge."

Ta kinnitab, et Eesti ainsa selles valdkonnas tegutseva ettevõtte kogu tootmise, röstimise ja pakendamise protsess toimub algusest lõpuni Eestis.

"See tähendab seda, et meie tooted on värsked ning läbinud tootmisprotsessi alles mõned päevad enne kaupluselettidele jõudmist. Teame, et paljudel välismaistel konkurentidel on sellega väga suuri probleeme," ütleb Vomm.

Lätlased tahaksid ka, aga ei saa

Vommil jagub teravamaid sõnu konkurentide kohta Lätist ja Leedust, öeldes, et need tunnevad Germundi tegemiste vastu kõrgendatud huvi ning on tigedad, et nemad enda toodetel lisamärke kasutada ei saa.

"See-eest on neil võimalus pöörata tähelepanu oma toodete kvaliteedile, mis kohati on päris halb ja isegi kohutav," ütleb Vomm. "Üsna tavaline on see, et Läti ja Leedu poolt tuleb kehva kvaliteediga või lausa ebakvaliteetset kaupa ja nii on ka Germund selgelt ennast soovinud eristada ning just kvaliteedist lähtuvalt."

Vomm arvab, et märkide osas on vaja tarbijate hulgas teha rohkem selgitustööd ning et praegu olemasoleva toimiva ja arusaadava süsteemi lõhkumine oleks tobe.

"Selge on see, et alati on erinevaid arvamusi ja alati on keegi, kes pole rahul, aga täna on väga tähtis kaitsta kõiki Eesti ettevõtjaid. Eriti neid, kes tegelevad põllumajandustoodetega, toodavad siin ja annavad lisandväärtust Eestis," sõnab Vomm. "Arvan, et teema on üles puhutud rohkem lihatootjate poolt, sest tarbija võib arvata lipumärgi puhul, et tegemist on ka Eestist pärit lihaga. Kuid sellised tooted saavad kanda pääsukese märki. Ja ka lipumärki. Ehk olla veel rohkem märgistatud."

Artiklisse viidud sisse parandus 12. detsembil 2018 kell 15:50.