Lisaks kujudele, mis värvikirevalt riides, on parasjagu käes punaste tulpide aeg. Keset aeda, kujude vahel, õitsevad peenardel aga maasikad.

Ent lilledelt ja maasikatelt pöördub pilk ruttu sarvede ja sabaga vanakuradile. Siis kepi ja piibuga talumehele.

Sealt edasi supelkostüümis näitsikule ja teda lähedalt piidlevale päikeseprillide ja pika meheauga tegelasele.

Siis aga tigedale ja neid piidlevale eidele tainarulliga. Kõigil ilmekad näod ees.

Veel on hobuseid ning muid kes teab mis nime ja näoga loomi. Ei puudu ka vikatimees. On isegi hõbedane UFO ja sama värvi tulnukad seal patseerimas.

“Olen tahtnud kujud teha hästi põnevad, et ükski ei sarnaneks teisega,” selgitab Ülo Kanna. “Et neil mingi kiiks ikka küljes oleks.”