Fotograaf Muusikuse tabamused maikuises metsas
Igale poole tahaks jõuda, kõigest osa saada, mitte midagi ei raatsi maha magada. Sest kevade ilusaim aeg kaob ruttu.
Mai esimene pool on uute saabujate päralt. Esimene kägu, esimene pääsuke, esimene ööbik – nemad kui teada-tuntud on nii oodatud ja armastatud. Aga kui rikkalik on laulukoor varahommikuses metsas! On huvitav sellest osa saada, kui tunned kõiki lauljaid nimepidi.
Üks ehitab pesa, teine muneb või haudub, kolmandal juba pojad väljas. Kõik käib imekiiresti, nagu oleks elamisega suur rutt.
Kusagil metsa varjus näevad ilmavalgust vöödilised seapõrsad ja naljakalt pikkade jalgadega põdravasikad. Metskits, kellel talleke veel sündimata, liigub varjatult ja harjumatult raskejalgselt.
Ja muidugi õitsvate toomingate lõhn! Ei olegi vist kevadisemat lõhna kui toomingate uimastav aroom. Aga juba ongi sääseparved kohal...
Ning kui palju on värskel rohelisel eri varjundeid! Juba kuu lõpus hakkab see kõik muutuma ühetooniliseks suviseks roheluseks.
Õrn ööbik laksutab lehekuul. Nii mõnigi suurepärane laulik on tagasihoidliku välimusega, nõnda ka ööbik. Ei kirkaid värve ega silmatorkavaid elukombeid. Harva, kui ta inimese silma alla satub. Ometi on laulukuningale omane mingi rahulik väärikus, nagu teaks lind oma väärtust. On andekaid ja vähem andekaid lauljaid ka ööbikute hulgas. Kus rohkem lauljaid, seal ka paremad laulud. Ju on eeskuju nakkav.
Isatutkal on mänguisu. Isaste roll on kevadel aina mängida. Olles suguhormoonide tugeva mõju all, võetakse keset toitumist järsku sisse mängupoos, iga isane ise karva sulestikuga, joostakse emaste vahel ning kareldakse vastamisi mõned hetked, et siis poole sammu pealt liikumatuks tarduda, kuid peagi uuesti alustada. Nii iseäralik on see mäng – nagu lindude hääletu marionett-teater.
Käol on hea hoog sees. Mais on kukulinnul kiired ajad. Isakäod tähistavad enda valdusi kukkumisega, mis igal kevadel nii oodatud on. Peidulisema eluviisiga emakäod otsivad sobivat pesa, kuhu õigel hetkel muna poetada. Iga kägu muneb kindla liigi pessa, just sinna, kus ta ise on ilmale tulnud, olgu selleks siis linavästriku, võsaraadi, sookiuru, punarinna või mõne teise putuktoidulise linnu pesa.
Pääsuke kogub pesamaterjali. Ajal kui esimesed kuldnokad juba tuule tiibadesse saavad, ehitavad suitsupääsukesed alles pesa. Mida linnastunumaks muutub inimene ja moodsamaks loomakasvatus, seda vähemaks jääb suitsupääsukesele sobivaid pesapaiku ja toitu.
Seamammal on põrsad taga. Mai esimestel päevadel sai emis kõigi jahimeeste rõõmuks ja kartulikasvatajate meelehärmiks järelkasvuga maha. Paar esimest päeva veedetakse mõnusas, kuiva kuluga vooderdatud seapesas, siis minnakse ema sabas rõõmsalt sebides üle soolageda suurt maailma avastama.
Tutkaste lennuvägi. Kuigi kunagistest tutkaturniiridest on järel vaid riismed, rändavad maikuu algul rannikult ja vahel sisemaaltki läbi suured tutkaparved. Kui kogu tutkaarmee, nii paar-kolm tuhat lindu korraga võimsa seinana õhku tõuseb, suure vihinaga edasi-tagasi kihutab, alaküljelt valge, pealtpoolt pruunikaskirju, on see vägagi muljetavaldav vaatepilt.
